← Eesti

3-1-1-56-98

Obsah (4)§ 139§ 15§ 40§ 45

3-1-1-56-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. aprillil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuis

§ 139

lg 2 p-de 1 ja 2 ning

§ 15lg 2 - § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti M. M. Tallinna Linnakohtu 17. novembri 1997. a otsusega süüdi ja karistati

§ 139

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks ning

§ 15

lg 2 - § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vabadusekaotusega kuueks kuuks.

§ 40

alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti vabadusekaotus üheks aastaks ja kaheksaks kuuks.

§ 40

lg 3 alusel liideti sellele karistusele Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsusega mõistetud kuuekuuline vabadusekaotuslik karistus osaliselt (kuritegu oli toime pandud
  3. aprillil
  4. a) ning lõplikuks karistuseks mõisteti mitme kohtuotsuse järgi kaheaastane vabadusekaotus kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  5. oktoober
  6. a. Sama otsusega mõisteti süüdi veel S. P., E. R., D. P. ja T. N. M. M. mõisteti süüdi salajastes vargustes ning sõiduauto ärandamise katses, mis olid toime pandud ajavahemikus
  7. maist
  8. a kuni
  9. oktoobrini
  10. a. Tallinna Linnakohtu
  11. novembri
  12. a otsuse peale esitasid kohtualused M. M. ja S. P. apellatsioonkaebused, milles palusid karistuse kergendamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  13. jaanuari
  14. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu eeltoodud otsuse peale esitas süüdimõistetu M. M. kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab karistuste liitmise

§ 40lg 3 järgi.

Kassaator leiab, et kuna ta viibis käesolevas kriminaalasjas alates

  1. oktoobrist
  2. a kuni
  3. aprillini
  4. a vahi all, siis tuleb lugeda talle Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsusega mõistetud kuuekuuline vabadusekaotus kantuks ning selle kantud karistuse liitmine Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  7. jaanuari
  8. a otsusega mõistetud karistusele on põhjendamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, l e i d i s: Kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

§ 40

lg 3 sätestab, et kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises kriminaalkoodeksi eriosa samas või mõnes muus paragrahvis tähendatud kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas, liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse ärakandmata osa või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Tulenevalt eeltoodust oli Tallinna Linnakohtul

  1. novembri
  2. a otsusega mõistetud karistusega seaduslik alus liita sama kohtu
  3. novembri
  4. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Alusetu on kassaatori väide, et
  5. novembriks
  6. a oli ta juba ära kandnud talle
  7. novembri
  8. a otsusega mõistetud kuuekuulise vabadusekaotuse. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et M. M. suhtes kohaldati tõkendina vahi alla võtmist
  9. oktoobril
  10. a ja see tõkend jäi muutmata kuni Tallinna Linnakohtu
  11. novembri
  12. a otsuse jõustumiseni. M. M. ei viibinud karistuse kandmisel ja kuna Tallinna Linnakohtu
  13. novembri
  14. a otsuses arvestati

§ 45alusel eelvangistusaeg alates 3.

oktoobrist

  1. a lõpliku karistuse tähtaja hulka, on karistuse tähtaega arvestatud õigesti. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a otsus M. M. süüdistusasjas jätta muutmata.
  5. M. M. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  6. aprillil
  7. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.