3-1-1-63-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus
- mail
- a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Eduard Beljakovi ja Roman Grossmelderi süüdistuses KrK § 115 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Eduard Beljakovi kaitsja vandeadvokaat Veera Tolli, Roman Grossmelderi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani?nikov ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. E. Beljakov oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 115 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 1151 lg 2 järgi. R. Grossmelder anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 115 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Tallinna Linnakohtu
- detsembri
- a otsusega tunnistati E. Beljakov süüdi KrK § 115 lg 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 kohaldamisega tingimisi kaheaastase katseajaga. KrK § 1151 lg 2 järgi mõisteti E. Beljakov õigeks. R. Grossmelder tunnistati KrK § 115 lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks samuti kaks aastat vabadusekaotust KrK § 47 kohaldamisega tingimisi kaheaastase katseajaga. E. Beljakov ja R. Grossmelder tunnistati süüdi selles, et nad ööl vastu
- juulit
- a Tallinnas Kloostrimetsa 56a asuvas Kalevi kämpingus joobnutena vägistasid K. N ja K. K. Kohtuotsuse kohaselt vägistas E. Beljakov kaks korda K. N ja ühe korra K. K, kohtualune R. Grossmelder aga vägistas kaks korda K. N. Õigusliku hinnangu andmisel eeldas kohus, et kohtualused ei teadnud kannatanute alaealisust ja et kohtualune E. Beljakov mõlemat kannatanut vägistades toimis samas süü vormis, need teod olid suunatud ühele objektile ja seetõttu ei saadud E. Beljakovi tegusid vaadelda korduva vägistamisena. Linnakohtu sellised järeldused vaidlustas apellatsioonprotestiga Tallinna abiprokurör, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistataks E. Beljakov ja R. Grossmelder süüdi KrK § 115 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning karistataks reaalse vabadusekaotusega. Prokurör lähtus tuvastatud asjaoludest, et kannatanud olid alaealised, teatasid selle kohtualustele ja kohtualused panid toime korduva vägistamise - E. Beljakov vägistas nii K. N kui K. K, R. Grossmelder aga vägistas K. N ajavahe järel ka teistkordselt. Kohtualuste kaitsjad taotlesid oma apellatsioonkaebustes kaitsealuste õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtualused pidasid kannatanuid täisealisteks, olid nendega suguühtes nende nõusolekul või näilise vastupanu tingimustel. Kannatanute vigastused olid ebaolulised, nende ütlused vastuolulised. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a otsusega rahuldati prokuröri apellatsioonprotest, apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Kontrollitud tõendeid ja tuvastatud tehiolusid analüüsides järeldas apellatsioonikohus, et esimese astme kohtu motiivid kohtualuste tegudes KrK § 115 lg 2 p-de 1 ja 3 tunnuste puudumise kohta on ekslikud. Kannatanute ütlusi muude tõenditega kõrvutades luges apellatsioonikohus tuvastatuks, et kohtualused vägistasid teadvalt alaealisi kannatanuid, kusjuures E. Beljakov vägistas nii K. N kui ka K. K, kohtualune R. Grossmelder aga vägistas K. N kaks korda. Kriminaalkolleegium ei pidanud seda, kuidas kohtualused suhtusid kannatanute selgitustesse nende vanuse kohta, asjakohaseks aluseks kohtualuste õigeksmõistmisel KrK § 115 lg 2 p 3 järgi. Samuti ei aktsepteerinud apellatsioonikohus linnakohtu kaalutlusi, millest lähtudes liideti iseseisvad vägistamisjuhtumid üheks kuriteoks. E. Beljakovi ja R. Grossmelderi kuritegudele antud õiguslikust hinnangust tulenevalt karmistati ka nendele mõistetud karistust, kusjuures kohus arvestas ka kannatanute osa kuriteotingimuste kujunemisel ja mõistis kohtualustele karistuseks sanktsioonis ettenähtud vabadusekaotuse alammäära. E. Beljakovile ja R. Grossmelderile mõisteti karistuseks KrK § 115 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Piiramatu kassatsiooni õigust kasutades on esitanud kassatsioonkaebused E. Beljakovi kaitsja vandeadvokaat V. Tolli ja R. Grossmelderi kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani?nikov. E. Beljakovi kaitsja leiab, et ringkonnakohus on oma järeldustes tuginenud rõhutatult kannatanute vastuolulistele ja ebaloogilistele ütlustele, mida muud kontrollitud tõendid ei kinnita. Fikseeritud kehavigastused ei vasta kannatanute kirjeldustele nende suhtes rakendatud vägivallast. Vastupanu, kui see esines, ei ületanud näilise vastupanu piire. Kannatanute vanust ei hinnatud mitte asjaosaliste vahel toimunud arutluste, vaid kannatanute väidete järgi. Kaitsja taotleb apellatsioonikohtu otsuse tühistamist E. Beljakovi süüditunnistamises KrK § 115 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste faktilistele asjaoludele mittevastavuse tõttu ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Süüdimõistetu R. Grossmelderi kaitsja leiab, et kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele seisneb kuriteokoosseisu subjektiivse ja objektiivse külje puudumises. Kohus on karmima õigusliku hinnangu tuletamisel ületanud pädevuspiire süüdistuse sisu muutes. Kannatanute vanust käsitlevad kahtlused on tõlgendatud süüdimõistetute kahjuks. Kannatanute vastupanu oli näilise vastupanu raames, seda ei kummuta kohtumeditsiiniekspertiisi tulemused. Kannatanu kehal ja rõivastel vägistamisele tunnuslikke vigastusi ei olnud. Kohtu poolt arvesse võetud kuritegu soodustanud kannatanu käitumine tinginuks kriitilise suhtumise kannatanu ütlustesse. R. Grossmelderi kaitsja taotleb mõlema kohtulahendi tühistamist ja asja saatmist läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetute kaitsjad, kes taotlesid oma kassatsioonkaebuste rahuldamist, ning prokuröri, kes vaidles kassatsioonkaebustes esitatud väidete vastu, l e i d i s: Mõlema kohtuastme lahendites on kohtud jõudnud kokkulangevalt järeldusele, et E. Beljakov ja R. Grossmelder panid ööl vastu
- juulit
- a Tallinnas Kalevi kämpingus kannatanute suhtes toime tegusid, mis on käsitletavad vägistamisena - kohtud on jõudnud tõendeid hinnates järeldusele, et kannatanute suhtes rakendatud vägivald oli küllalt tõsine, et ületada kannatanute tõeline, mitte teeseldud vastupanu ja sundida neid konkreetset situatsiooni arvestades alistuma. Erinev onolnud esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu hinnang kuriteo objektiivse külje vastutust raskendavate koosseisuliste asjaolude - korduvalt ja alaealiste suhtes toimepandud vägistamise esinemisele või nende tunnuste puudumisele. Tallinna Linnakohtu hinnangul vastas kogu E. Beljakovi ja R. Grossmelderi käitumine seoses kannatanutega vägivaldsesse sugulisse vahekorda astumisega vägistamise lihtkoosseisule. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi käsitluse kohaselt ei vastanud see hinnang tõendite analüüsi tulemusena tuvastatud tehioludele. Ringkonnakohus asus seisukohale, et järelduvalt tuvastatud ühtse tahtluse puudumisest pani E. Beljakov toime alul K. N, seejärel K. K vägistamise, R. Grossmelder aga vägistas K. N kaks korda. Seejuures on tegude kirjeldamisel osundatud asjaolule, et pärast K. N vägistamist jäi R. Grossmelder magama ning pärast ärkamist vägistas kannatanut teistkordselt ning et sel puhul oli tegemist uue tahtlusega. Kannatanud on menetluse algusest avaldanud, et nad E. Beljakovile ja R. Grossmelderile ütlesid oma vanuseks 15 aastat. See oligi nende tegelik vanus. Hilisemad arutlused nende ea küsimuses ei välista süüdlaste vastutust selles, et nad asusid ründama teadvalt alaealiste tütarlaste sugulist vabadust. Apellatsioonikohtu need seisukohad on kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsiga, milles on lähtutud KrMK §-s 50 sätestatud alustest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
- Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a kohtuotsus Eduard Beljakovi ja Roman Grossmelderi süüdistusasjas muutmata.
- Kaitsjate kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
- mail
- a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.