Obsah (10)

§ 15§ 107§ 141§ 176§ 186§ 195§ 207§ 40§ 140§ 45

3-1-1-64-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. mail 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul koht

§ 15lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. Jerneri kaitsja vandeadvokaat Artur Umur"adjants ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. A. Jerner oli Narva Linnakohtu 1. aprilli 1997. a otsusega süüdi tunnistatud:

§ 107

lg 2 p 2 järgi ja karistatud vabadusekaotusega kuueks aastaks;

§ 141

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistatud vabadusekaotusega seitsmeks aastaks;

§ 176

lg 1 järgi ja karistatud vabadusekaotusega üheks aastaks;

§ 186

järgi ja karistatud vabadusekaotusega üheks aastaks;

§ 195

lg 3 järgi ja karistatud vabadusekaotusega neljaks aastaks;

§ 207

lg 1 järgi ja karistatud vabadusekaotusega kaheks aastaks.

§ 40lg 1 alusel loeti A.

Jernerile mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks seitse aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks määrati 28. juuni 1996. a ja mõistetud karistuse hulka loeti vahi all viibitud aeg kokku 9 kuud ja 23 päeva. Süüdistuses

§ 140lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 195 lg 2 järgi mõisteti A.

Jerner õigeks süü tõendamatuse tõttu. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsusega: tühistati Narva Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsus A. Jerneri süüditunnistamises

§ 107

lg 2 p 2 ja § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, samuti talle mõistetud lõpliku karistuse osas; A. Jerner tunnistati süüdi

§ 15

lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks kaheksa aastat vabadusekaotust. A. Jerner tunnistati süüdi

§ 141

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle jäeti selles süüdistuses linnakohtu poolt mõistetud karistus muutmata;

§ 40

lg 1 alusel loeti mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti A. Jernerile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas;

§ 45

alusel loeti mõistetud karitusest kantuks vahi all viibitud aeg kokku 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva; karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. märts
2. a ning kandmisele kuuluvaks karistuseks viis aastat viis kuud ja 26 päeva vabadusekaotust; Muus osas jäeti Narva Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsus muutmata. Nõustudes apellatsioonprotestis esitatud taotlusega kvalifitseerida A. Jerneri süüdistus

§ 107

lg 2 p 2 järgi ümber süüdistuseks

§ 15

lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi, on ringkonnakohus märkinud, et kohtulikul uurimisel esimese astme kohtus tuvastati, et A. Jerner , viibides 8 jaanuaril

1. a restoran-kasiinos "Vanalinn", tulistas kannatanu S. T"et"u"kovi pihta kolm korda. Seejuures tabas üks lask kannatanu rindkeret ja tekitas üliraske kehavigastuse. Seejärel tulistas ta veel kahte inimest, kuid ei tabanud. Nõustudes apellatsioonprotestis esitatud taotlusega tühistada Narva Linnakohtu
2. aprilli
3. a otsus A. Jerneri süüdi tunnistamises

§ 141lg 2 p 2 järgi, on ringkonnakohtu otsuses märgitud, et A.

Jerner ei ole varem toime pannud kuritegusid, mis on loetletud

§ 141lg 2 p 2 uues redaktsioonis.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. Jerner ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Umur"adjants. Süüdimõistetu väidab, et ta ei ole röövimist toime pannud ja et tema poolt selle kuriteo toimepanemist ei saa lugeda tõendatuks. A. Jerner leiab, et tema süüditunnistamine

§ 141

lg 2 pde 1 ja 3 järgi tugineb vaid kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ja politsei poolt mõjustatud ütlustele. Ebaseaduslikuks loeb A. Jerner ka oma tegevuse ümberkvalifitseerimise süüdistuselt

§ 107

lg 2 p 2 järgi süüdistuseks

§ 15lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi.

Seejuures rõhutab kassaator esiteks seda, et tal puudus igasugune tapmise tahtlus ja märgib teiseks, et kuna kohtud on tuvastanud, et tulistamisele eelnes kohtualuse ja kannatanu vaheline konflikt ja kaklus, siis ei saanud tegemist olla huligaanse motiiviga. A. Jerner osutab oma kassatsioonkaebuses ka sellele, et tema poolt eeluurimise vältel vahi all viibitud aeg ei ole täies mahus arvatud karistuse tähtaja hulka. Kaitsja kassatsioonkaebuses märgitakse, et tema kaitsealuse süüditunnistamine

§ 141

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ei ole kooskõlas tuvastatud faktiliste asjaoludega põhjustel, et ta ei ole end selles kuriteos kunagi süüdi tunnistanud; läbiotsimisel ei leitud A. Jerneri juurest midagi röövitust; kannatanu S. Borovka ei osutanud esimesel ülekuulamisel A. Jernerile kui kurjategijale ja et teine kõnealuses röövimises süüdi tunnistatu - A. Ivanov on andnud A. Jerneri osavõtu kohta röövimisest erinevaid ütlusi, sealjuures ringkonnakohtus eitanud A. Jerneri osavõttu. A. Jerneri süüdi tunnistamise K § 195 lg 3 , samuti

§ 15

lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi loeb kaitsja ebaõigeks kõigepealt seetõttu, et seejuures tugineti ebaseaduslikult ja põhjendamatult anonüümseks tunnistatud kannatanu ja tunnistaja ütlustele: ütluste sisu võimaldas üheselt identifitseerida anonüümse kannatanu ja tunnistaja isikut. Teiseks rõhutab kaitsja, et kohtud ei ole arvestanud A. Jerneri vastutust kergendava asjaoluna seda, et ta andis kannatanule tekitatud kahju hüvitamise eesmärgil talle oma sõiduauto "Volvo". Kolmandaks leiab kaitsja, samuti nagu tema kaitsealunegi, et välistatud on nii tapmiskatse huligaansel ajendil kui ka

§ 195lg 3 ettenähtud kuritegu põhjusel, et konflikt tekkis isiklike suhete pinnalt.

Kokkuvõtvalt taotleb A. Jerner ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja seadusliku otsuse tegemist, kaitsja aga kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Narva Linnakohtule. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kassatsioonkaebustes sisalduvaid taotlusi. Prokurör leidis, et A. Jerner tuleb süüdistuses

§ 195lg 3 järgi õigeks mõista.

Samuti märkis prokurör, et ekslikult on

§ 45alusel A.

Jerneri karistuse tähtaja hulka arvatud eelvangistuse aeg 4 päeva võrra lühem A. Jerneri poolt tegelikult eelvangistuses viibitud ajast. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Kohtud on põhjendatult - kõiki kogutud tõendeid nende kogumis hinnates ja oma seisukohta piisavalt argumenteerides - lugenud tõendatuks A. Jerneri poolt röövimise toimepanemise Borovkovide korteris ning Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a otsusega on see tegu ka õigesti kvalifitseeritud

§ 141lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

Seejuures on oluline rõhutada, et ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumisele - s.o AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud rikkumisele ei ole oma kassatsioonis osutanud ei süüdimõistetu ega ka mitte tema kaitsja. Riigikohtu kriminaalkolleegium loeb piisavalt motiveerituks Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a otsuse ka osas, millega A. Jerneri süüdistus

§ 107

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeriti ümber süüdistuseks

§ 15lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi.

Samas tuleb nõustuda prokuröri seisukohaga, et sellise ümberkvalifitseerimise tulemina ei saa lugeda põhjendatuks A. Jerneri süüditunnistamist lisaks veel ka

§ 195

lg 3 järgi: huligaansel ajendil kahe või enama isiku suhtes toimepandud tapmiskatse välistab võimaluse ja vajaduse rääkida antud juhul kuritegude ideaalkonkurentsist ja käsitada sama tegu täiendavalt veel ka

§ 195lg-s 3 ettenähtud kuriteona.

Sega tuleb A. Jerner mõista süüdistuses

§ 195lg 3 järgi õigeks.

Põhjendatud on ka nii süüdimõistetu kui ka prokuröri väited, et

§ 45alusel A.

Jerneri karistuse tähtaja hulka arvatud eelvangistuse aeg on 4 päeva võrra lühem A. Jerneri poolt tegelikult eelvangistuses viibitud ajast. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Narva Linnakohtu 1. aprilli 1997. a ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a otsus Aleksander Jerneri süüditunnistamises

§ 195lg 3 järgi ja mõista Aleksander Jerner selles süüdistuses õigeks.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus Aleksander Jerneri poolt eelvangistuses viibitud aja

§ 45

alusel karistuse tähtaja hulka arvamise osas.

§ 45

alusel lugeda Aleksander Jernerile mõistetud karistuse tähtaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg kahe aasta kuue kuu ja kaheksa päeva ulatuses ning määrata Aleksander Jerneri poolt arvates

1. märtsist
2. a kandmisele kuuluvaks karistuseks viis aastat viis kuud ja kakskümmend kaks päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus muutmata. Riigikohtu otsus jõustub
5. mail
6. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep