3-1-1-66-98

3-1-1-66-98 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi Kristina Roosalu erikaebuse Raimi Puusepa süüdistusasjas KrK § 101 p 6; § 207 lg 3 p 1; § 128 lg 1 ja § 113 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. R. Puusepp mõisteti Rapla Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega süüdi KrK § 101 p 6; § 207 lg 3 p 1; § 128 lg 1 ja § 113 järgi ning teda karistati KrK § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest kümneaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. R. Puusepp esitas apellatsioonkaebuse õigeaegselt, s. o
5. märtsil
6. a. R. Puusepa kaitsja vandeadvokaat Kristina Roosalu apellatsioonkaebus on aga Rapla Maakohtus registreeritud
7. märtsil
8. a, kuigi kaebuses on selle koostamise kuupäevaks märgitud
9. märts
10. a. Samal kuupäeval - s.o
11. märtsil
12. a on Rapla Maakohtus registreeritud ka K. Roosalu poolt esitatud taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Apellatsioonitähtaja rikkumist põhjendas kaitsja sellega, et
13. -
14. märtsini
15. a osales ta Eesti Advokatuuri üldkogul ning ajavahemikus
16. -
17. märtsini
18. a oli ta haiguslehel. Tööle asus ta alles
19. märtsil
20. a ning sellest tulenevalt ei olnud tal võimalik esitada kaebust tähtaegselt. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. aprilli
22. a määrusega jäeti esitatud apellatsioonkaebus käiguta, põhjendusega, et apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjus pole mõjuv ning tähtaja ennistamiseks puudub seega alus. Määruses märgitakse, et advokatuuri koosoleku aeg oli varakult teada, advokaat pidi oma töös sellega arvestama ja seega ei saa see olla apellatsioonitähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Määruses väljendatakse arusaamatust selle üle, miks advokaat ei teatanud kohtule, et ta ei saa esitada kaebust tähtaegselt. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. aprilli
24. a määruse peale esitas K. Roosalu erikaebuse põhjendusega, et ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Kaitsja leiab, et kuigi ringkonnakohus juhindus oma määruse tegemisel AKKS § 6 lg-st 4, ei nähtu selle määruse resolutiivosast, kas taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldati või mitte. Veel leiab ta, apellatsioonkaebuse käiguta jätmist reguleerib AKKS § 10, kuid tähtaja ennistamise taotlust ei saa läbi vaadata selles paragrahvis sätestatud viisil. Lisaks eeltoodule leiab kaitsja, et ringkonnakohus pole motiveerinud, miks kaitsja haigestumist ei saa lugeda apellatsioonitähtaja rikkumise mõjuvaks põhjuseks. Samuti märgitakse erikaebuses, et AKKS § 6 lg 3 kohaselt ei pea menetlusosaline kohtule teatama kaebuse esitamise võimalusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Erikaebust ei saa lugeda põhjendatuks ja selle rahuldamiseks puudub alus. AKKS-s sätestatud kohtukaebe tähtaegade eesmärk on aidata kaasa kriminaalasjade menetlemisele mõistliku aja piires ja seetõttu lasub kohtutel kohustus tagada kohtukaebe tähtaegadest kinnipidamine. Vastavalt AKKS § 6 lg-s 3 sätestatule võib otsuse teinud kohus ennistada apellatsioonikaebe tähtaja kui ta leiab, et tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Seaduses ei ole sätestatud ja ilmselt ei ole ka võimalik sätestada mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Piisavalt raske haigus võib kahtlemata olla selliseks mõjuvaks põhjuseks. Samas ei ole aga põhjust haigestumist kaebetähtaja viimasel päeval lugeda automaatselt kõnealuseks mõjuvaks põhjuseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et nii nagu tõendite hindamisel tuleb ka kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisel vaadelda kõiki asjaolusid nende kogumis. Muuhulgas tuleb arvestada sedagi, kas kaebetähtaja ennistamist taotlev isik on ilmutanud piisavalt head tahet tagamaks ka omalt poolt kriminaalasjade menetlemist mõistliku aja piires. Vandeadvokaat K. Roosalu ei ole sellist head tahet ilmutanud piisavalt. Nii on tema poolt esitatud ja
25. märtsil
26. a Rapla Maakohtus registreeritud apellatsioonitähtaja ennistamise taotluses täiesti kohatult osutatud Eesti Advokatuuri üldkogu koosolekule kui tähtaegset põhitööd välistavale asjaolule. Hea tahte märk oleks kindlasti olnud ka see, kui kaitsja oleks koheselt haigusejärgsel tööleasumisel - s.o
27. märtsil
28. a esitanud nii apellatsioonkaebuse kui ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Tegelikult registreeriti need dokumendid Rapla Maakohtus aga alles 10 päeva hiljem. Oluline on rõhutada sedagi, et AKKS § 10 mõtte kohaselt on apellatsioonkaebuse tähtaega järgitud ka siis, kui üksnes väga lühidalt kirjalikult deklareeritakse mittenõustumist vastava kohtulahendiga. Sel juhul, vastavalt AKKS § 10 lg-s 1 sätestatule, määrab kohus tähtaja apellatsioonis puuduste kõrvaldamiseks. Erikaebuses märgitakse sedagi, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli
30. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta jätmisel tehtud viide AKKS § 6 lg-le 4 ei ole õiguslikult korrektne ja et selles määruses ei ole võetud eraldi seisukohta kaebetähtaja ennistamise taotluse suhtes. Siinjuures tuleb tõdeda AKKS-s sisalduva õigusliku regulatsiooni puudulikkust. Nimelt sätestatakse küll § 6 lg-s 4, et juhtudel, mil kriminaalasi on enne kaebetähtaja ennistamistaotluse esitamist esimese astme kohtust edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Samas on aga sätestamata ringkonnakohtu lahendid kõnealuse taotluse lahendamisel. Sellises olukorras ei saa Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
31. aprilli
32. a määruses ka lahendi aluse puhul viidet § 6 lg-le 4 lugeda vääraks. Nõustuda tuleb sellega, et ringkonnakohtu kõnealuses määruses oleks tulnud samaaegselt apellatsioonkaebuse käiguta jätmisega märkida sedagi, et kaebetähtaja ennistamise taotlus jäetakse rahuldamata. See rikkumine ei ole aga Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ja § 76 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
33. aprilli
34. a määrus Raimi Puusepa süüdistusasjas jätta muutmata. Vandeadvokaat Kristiina Roosalu erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub
35. mail
36. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg , Jüri Rätsep