3-1-1-67-98

3-1-1-67-98 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaat Mare Lusti erikaebuse K. M. süüdistuses KrK § 105 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K. M. antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 107 lg 2 p 1 järgi. Pärnu Linnakohtu
3. märtsi
4. a otsusega kvalifitseeriti K. M. kuritegu ümber ning ta mõisteti süüdi KrK § 105 järgi ja karistati kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kaks aastas ja kuus kuud vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. Apellatsioonkaebuses taotles kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Mare Lust K. M. õigeks mõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kannatanu E. P. taotles kohtualuse süüdi mõistmist KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja reaalse vabadusekaotusliku karistuse kohaldamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt
5. aprillil
6. a tehtud eelmenetluse määrusega tühistati Pärnu Linnakohtu
7. märtsi
8. a otsus K. M. süüdistusasjas ning kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus on küll põhjendanud kohtualuse käitumises KrK § 107 lg 2 p 1 koosseisu puudumist, kuid jätnud motiveerimata kuriteo ümberkvalifitseerimise KrK § 105 järgi. Kuna vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 7 on motiivide puudumine kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis välistab kohtuotsuse seaduslikkuse ning juhindudes AKKS § 14 lg 1, ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning saatis selle samale kohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. aprilli
10. a määruse peale esitas kaitsja M. Lust erikaebuse, milles leiab, et ringkonnakohtul ei olnud alust eelmenetluse käigus kriminaalasja tagastamiseks ning sellest tulenevalt taotleb määruse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kaitsja leiab, et ringkonnakohtu seisukoht linnakohtu otsuse küllaldaste motiivide puudumise kohta ei saa käsitleda motiivide täieliku puudumisena ja kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise ja kriminaalasja eelmenetluse käigus esimese astme kohtule saatmise. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles erikaebuse rahuldamist, leidis: Vastavalt KrMK § 263 lg 1 p-le 3 peab kohus lahendama muuhulgas ka küsimuse, kas tegu sisaldab kuriteokoosseisu ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud. Pärnu Linnakohtu
11. märtsi
12. a kohtuotsuses märgitakse : "Kuna K. M. J. P. löögile vastas omapoolse löögiga, n.ö. "umbes", ei näinud ta ning ei saanud ette näha, et taoline ainuke löök võib tekitada kannatanule üliraske kehavigastuse. K. M. ei näinud ette ega saanudki ette näha, et J. P.löögi tagajärjel kukub, saab selle tagajärjel sedavõrd tugeva löögi kukla piirkonda, et sellest tekib üliraske kehavigastus." Kriminaalõiguse teooria seisukohast on kohus siin põhistanud seisukohta, et kohtualusel puudub süü - tahtlus või ettevaatamatus - talle inkrimineeritud teo toimepanemisel. Siiski on kohus leidnud, et kohtualuse käitumist subjektiivsest küljest tuleb lugeda üliraske kehavigastuse tekitamiseks ettevaatamatuse tõttu, milline tõi kaasa kannatanu surma. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et Kriminaalkoodeks sellist kuriteokoosseisu ei sätesta. Seetõttu jääbki arusaamatuks ja motiveerimatuks, miks kohus asus seisukohale, et tegemist on just nimelt KrK §-s 105 sätestatud kuriteokoosseisuga - surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu - mitte aga mõne muu kuriteokoosseisuga või hoopiski kuriteokoosseisu puudumisega. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruses on õigustatult märgitud, et otsuses puuduvad motiivid, miks on loetud kohtualuse süü tuvastatuks KrK § 105 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium lisab siinkohal, et motiivide puudumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes tuleb käsitleda ka olukorda, kus kohus motiveerib kuriteo ümberkvalifitseerimist ainuüksi sellega, et süüdistuses esitatud kuriteokoosseis on välistatud, toomata ühtki positiivset motiivi miks esineb kohtu poolt tuvastatud kuriteokoosseis. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, §-st 72 ja § 76 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eelmenetluse määrus K. M. süüdistusasjas jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep