Obsah (5)

§ 143§ 41§ 47§ 20§ 39

3-1-1-70-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. mail 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistung

§ 143lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning A.

P. süüdistuses

§ 143lg 2 p 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa J. K. kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol ja Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Lääne-Viru Maakohtu 23. jaanuari 1998. a otsusega mõisteti J. K. süüdi

§ 143

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja karistati kaheaastase vabadusekaotusega.

§ 41

alusel liideti sellele karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega mõisteti A. P. süüdi

§ 143lg 2 p 1 järgi ja karistati ühe aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega.

Vastavalt

§ 47sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kaheaastase katseajaga.

J. K. ja A. P. mõisteti süüdi selles, et nad

1. mail
2. a kella 23.30 paiku osamaksete tähtajaks tasumata jätmise põhjendusel petsid R. V. välja tema vennale K. V. kuuluva muusikakeskuse Philips, videomaki Samsung, külmiku Snaige ning R. V. kuuluva televiisori Samsung ja rösteri Nordika. Eelkirjeldatud tegevusega tekitati varaline kahju K. V. 14 051 krooni ning R. V. 4596 krooni. Esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas J. K. enda kelmuses süüdimõistmise ning palus kuriteo ümber kvalifitseerida avalikuks varguseks. J. K. palus karistuse mõistmisel arvestada tema rasket tervislikku olukorda ning mõista karistuseks rahatrahv. A. P. palus oma apellatsioonkaebuses end õigeks mõista põhjendusel, et ta tegutses heauskselt ning tema tegevuses puudus kuriteokoosseis. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohus on kogutud tõendeid õigesti hinnanud, oma järeldusi küllaldaselt motiveerinud ning kohtualuste tegevuse õigesti kvalifitseerinud. Ringkonnakohus ei pidanud J. K. karistuse kergendamist põhjendatuks, sest kuritegu pandi toime katseajal. Vastutust kergendava asjaoluna ei arvestanud ringkonnakohus ka kahjude osalist hüvitamist, kuna see toimus peale maakohtu istungit. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. märtsi
8. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu J. K. kaitsja vandeadvokaat V. Viilol ning süüdimõistetu A. P. Mõlemad kassaatorid paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. A. P. taotleb enda õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus, jättes jõusse esimese astme motiveerimata otsuse kohtualuste süüküsimuses, on rikkunud AKKS § 29 lg 4 sätteid, mis aga on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. Veel leiavad kassaatorid, et kohtud pole oma otsustes põhjendanud, milles seisnes süüdimõistetute poolne pettus ning puuduvad tõendid, mis viitavad grupilisele tegevusele. Samuti pole tõendatud süüdlaste otsene tahtlus pettuse teel võõra vara omastamiseks. A. P. selgitab oma kaebuses, et ta oli veendunud J. K. seaduslikus õiguses eeltoodud vara äraviimiseks ning nõustus teda abistama. Äraviidud vara omandamise tahtlust A. P. täielikult eitab. Veel palub kaitsja J. K. karistuse kergendamist põhjendusel, et kohtud on alusetult jätnud arvestamata süüdlase raske tervisliku seisundi ning mõistnud talle karistuse, mis võib ohustada tema elu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes toetas kassatsioonkaebust ning prokuröri, kes taotles kuriteo kvalifikatsiooni muutmata jätmist, kuid mõistetud karistuse kergendamist, l e i d i s: Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Lääne-Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga kuriteo kvalifikatsiooni osas. Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsuses tehtud järeldused vastavad faktilistele asjaoludele ja kohus on tõendite analüüsi ja nende kogumis hindamise tulemusel õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et kelmuse objektiivsesse teokoosseisu kuuluvad järgmised tunnused:
9. pettus (st vara valdaja või omaniku petmine);
10. eksimus, millesse omanik või valdaja pettuse tagajärjel satub;
11. vara üleminek petjale ning sellega kaasnev varaline kahju omanikule. Kohtualused J. K. ja A. P. panid toime kelmuse sellega, et tekitasid kannatanu R. V. väärkujutluse vara ülemineku aluse kohta: nad väitsid end olevat AS VT esindajad, kes viivad kauba tagasi aktsiaseltsile kauba väljaostumaksete tasumata jätmise pärast. Selliselt petsid nad kannatanut, kes arvas, et täidab oma varalist kohustust AS VT ees ja saavutasid vara vabatahtliku üleandmise endi omandisse. A. P. võttis endale televiisori, teised asjad sai endale J. K. Seega sai R. V. varalist kahju ja kohtualused said varalist kasu. Alusetu on kaitsja väide, et J. K. käitumises puudub kuriteokoosseis seetõttu, et ta ei tahtnud omastada võõrast vara. Süüdlane ei peagi vara vahetult endale võtma, see võib minna ka kolmandate isikute vara hulka. Asjaolu, et J. K. oli kellegi kolmanda isikuga võlavahekord, ei oma kelmuse koosseisu seisukohalt mingit tähtsust. Samas leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et karistuse mõistmisel kohtualustele ei ole arvestatud toimepandud kuriteo raskust ja laadi ja süüdimõistetute isikuid. Lääne-Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus pole arvestanud seda, et J. K. põeb eluohtlikku rasket haigust. Väljavõtted J. K. ambulatoorsest haigusloost (tl 196) ja keskvanglahaigla haigusloost (tl 219) kinnitavad, et J. K. on insuliinsõltuv diabeet lapseeast. Ta põeb I tüüpi suhkruhaigust raske kuluga, saab insuliinravi 4 korda päevas, vajab eridieeti 4-5 korda päevas. Vähimagi toidurežiimi muutmine võib esile kutsuda kas hüpo- või hüperglükeemilist koomat. Põhihaiguse tüsistused on silmade ja neerude kahjustused. Kaasnevateks haigusteks on veel krooniline gastriit ja toksoplasmoos. Prognoos tervistumisele halb. Vahi all viibimise ajal on J. K. asunud peamiselt keskvanglahaigla teraapiaosakonnas, sest tema tervislik seisund ei võimalda taluda kinnipeetavatele kehtestatud režiimi. Karistuse eesmärk

§ 20lg 3 kohaselt ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine.

A. P. karistuse mõistmisel tuleb arvestada tema kuriteost osavõtu astet. Samuti tuleb arvesse võtta kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist ja lõppkokkuvõttes materiaalse kahju puudumist. Ülaltoodust lähtudes peab Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks karistada J. K.

§ 143lg 2 sanktsioonis ettenähtud arestiga maksimaalses määras ja A.

P. sanktsioonis ettenähtud vabadusekaotuse alammääraga, jättes jõusse tema karistuse kandmisest tingimisi vabastamise. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-dest 3 ja 4 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 1998. a otsus ja Lääne-Viru Maakohtu 23. jaanuari 1998. a otsus: 1.1. J. K.

§ 143

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse ja

§ 41alusel mõistetud lõpliku karistuse osas.

1.2. A. P.

§ 143lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas.

2. Mõista J. K.

§ 143

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks arest kolmeks kuuks ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda

1. jaanuar
2. a. Seoses karistuse ärakandmisega vabastada J. K. viivitamatult vahi alt.
3. Mõista A. P.

§ 143

lg 2 p 1 järgi karistuseks

§ 39

sätteid kohaldades vabadusekaotus kolmeks kuuks ja

§ 47lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A.

P. ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt ja tagastada tasutud kassatsioonkautsjonid. Kohtuotsus jõustub
3. mail
4. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep