3-1-1-82-98

3-1-1-82-98 KOHTUOTSUS Eesti vabariigi nimel Tartus

1. augustil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. V. ja A. H. süüdistuses KrK § 188 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. V. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, A. H. kaitsja vandeadvokaat Astrid Lall ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti A. V. ja A. H. kohtu alla süüdistuses KrK § 188 järgi. Süüdistuse kohaselt seisnes nende kuriteoline omavoli selles, et nad
3. augustil
4. a kella 16.00 paiku X vallas X maanteel lõid H. S. kukla piirkonda, mille tagajärjel viimane kukkus ja kaotas teadvuse. Kannatanule tekitati otsmiku paremale poolele verevalum, rindkerele ja paremale õlale nahamarrastused, mida kogumis on hinnatud kergete kehavigastustena. A. V. ja A. H. võtsid kannatanu H. S. võla katteks tema kasutuses olnud sõiduauto Toyota Corolla r/n xxx XXX väärtusega 12 000 krooni, millega põhjustasid kannatanule olulise varalise kahju. Lääne-Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega mõisteti A. V. ja A. H. KrK § 188 järgi esitatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus pidas kannatanu H. S. ütlusi talle kehavigastuste tekitamise kohta ebajärjekindlateks ning leidis, et kohtualuste poolt vägivalla kasutamine H. S. suhtes ei ole usaldusväärselt tõendatud. Samuti leidis maakohus, et tõendid kannatanule tekkinud materiaalse kahju kohta on vastuolulised. Eesti Autoeksperdi AS eksperdi hinnangul oli auto maksumuseks 2200 krooni, mida ei saa käsitleda olulise kahjuna KrK § 188 mõttes. Neist hinnangutest tulenevalt leidis maakohus, et kuna pole usaldusväärselt tõendatud kohtualuste poolt vägivalla kasutamine H. S. suhtes ja nad pole viimasele tekitanud olulist kahju, tuleb nad KrK § 188 järgi õigeks mõista nende tegevuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohtu otsuse vaidlustas oma apellatsiooniprotestiga Lääne-Viru abiprokurör A. Ploom. Analüüsides vägivalla rakendamise tehiolusid ja selle ootamatust leidis apellant, et kannatanul ei olnud võimalik tema ründamise asjaolusid oluliselt täpsustada, küll aga on tema poolt avaldatu kooskõlas tunnistajate ütluste ja kohtuarstliku ekspertiisi tulemustega. Apellant rõhutas, et vaidlusaluse auto väärtust on kannatanu hinnanud 12 000 kroonile, kohtualused on auto hinnaks pakkunud 8000 krooni, mis samuti ületab tunduvalt eksperthinnangu. Kokkuvõtvalt leidis apellant, et H. S. suhtes A. V. poolt vägivalla rakendamine on tõendatud nagu ka A. V. ja A. H. poolt auto äravõtmisega olulise kahju tekitamine kannatanule. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a otsusega aktsepteeriti kannatanu maakohtus antud ütlusi, milles on vägivalla rakendamisega seostatud kohtualustest vaid A. V. Samas on apellatsioonikohus tõendeid hinnates leidnud, et kohtualuste süüdimõistmiseks olulise kahju põhjustamise tunnusel puudub alus ning prokuröri apellatsioonprotest jäeti selles osas rahuldamata. A. V. tunnistati süüdi KrK § 188 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv 50 päevamäära ulatuses s. o 1400 krooni. A. H. tunnistati süüdi KrK § 188 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 30 päevamäära ulatuses s. o 849 krooni. Kohtualustelt mõisteti solidaarselt H. S. kasuks välja 40 krooni. Süüdimõistetu A. V. on oma piiramatu kassatsiooni korras esitatud kassatsioonkaebuses rõhutanud, et apellatsioonikohus on faktiliste asjaolude ümberhindamisel rikkunud kriminaalmenetluse seadust, jättes uute hinnangute motiivid küllaldaselt avamata ja on seetõttu rakendanud ka ebaõiget kriminaalseadust. Ta taotleb Viru Ringkonnakohtu
9. aprilli
10. a süüdimõistva otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Süüdimõistetu A. H. on oma kassatsioonkaebuses selgitanud, et ringkonnakohtu poolt tema seostamine H. S. suhtes rakendatud vägivallaga ei ole kooskõlas kohtus kontrollitud ja otsuse tegemisel käsitletud tõenditega. Sellise koosseisutunnuse olemasolule tema käitumises ei viidanud oma apellatsioonprotestis ka prokurör. Apellatsioonikohus väljus kassaatori arvates AKKS § 20 sätestatut eirates protesti piirest ja tema süüdimõistmise alusena arvestati KrK § 188 koosseisu niisugust tunnust, millist prokurör tema käitumisega selgelt ei seostanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud kaitsjate seletused, kes toetasid süüdimõistetute kassatsioonkaebusi ja prokuröri arvamuse, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma
11. aprilli
12. a otsuses KrK § 188 koosseisu käsitlemisel välistanud olulise kahju põhjustamise tunnuse A. V. ja A. H. käitumises. Nimetatud sätte inkrimineerimisel on sellest tulenevalt apellatsioonikohus käsitlenud kohtualuste käitumise seotust kannatanu suhtes rakendatud vägivallaga. Prokuröri apellatsioonprotestis ja ka apellatsioonikohtu otsuses on selgelt väljendatud hinnang, et kannatanu suhtes rakendas ootamatut vägivalda A. V. ning et see toimus olukorras, kus A. H. kannatanu arvates selles ei osalenud. Apellandi ja apellatsioonikohtu selgelt väljendatud hinnang A. H. seotuse kohta A. V. poolt rakendatud vägivallaga menetlusdokumentides puudub. Neil asjaoludel nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium A. H. kassatsioonkaebuses väljendatud seisukohaga, et tema süüdimõistmisel on apellatsioonikohus väljunud apellatsioonprotesti piirest. Seega on A. H. süüditunnistamine toimunud AKKS § 20 sätestatud põhimõtteid eirates ja A. H. tuleb süüdistuses KrK § 188 järgi õigeks mõista. A. V. poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivald on apellatsioonikohtu poolt õigesti käsitletud KrK § 188 koosseisutunnusena ning A. V. süüdimõistmine on sisukohaselt motiveeritud. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
13. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli
15. a otsus A. H. süüdimõistmises KrK § 188 järgi ja A. V. ning A. H. solidaarselt H. S. kasuks tsiviilhagi väljamõistmise osas.
16. Mõista A. H. KrK § 188järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
17. Mõista A. V-lt H. S. kasuks välja 40 krooni.
18. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
19. A. V. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata, A. H. kassatsioonkaebus rahuldada.
20. Kaitsjatasu 531 krooni mõista välja A. V. riigituludesse. Kohtuotsus jõustub
21. augustil
22. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher