3-1-1-86-98

3-1-1-86-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. augustil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. R. süüdistuses KrK § 136 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. R. kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
3. märtsi
4. a otsusega mõisteti A. R. süüdistatuna KrK § 136 lg 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema käitumises. A. R. oli esitatud süüdistus KrK § 136 lg 2 järgi ja ta oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta, olles Tallinnas X tn N asuva AS X esimees, laenutas ajavahemikus
5. a algusest kuni
6. novembrini
7. a autori või tema esindaja kirjaliku loata ettevõtluse eesmärgil autoriõigusega kaitstud mängufilmide "Fantomas", "Abraxas Guardian of the Universe", " The Sum of Us", "Burial of the Rats", "Desperado", "More Ultimate Crashes", "ABS Sports", "Assassins", "A Computer Animation Odyssey", "Ameerika tütar", "Viimane punker", "American Hot Studs Vol. 2" ja "Teresas Private Visitors Vol. 8" ebaseaduslike koopiate videokassette, millega rikkus Autoriõiguse seaduse § 77 lg 3, mille kohaselt Eesti Autorite Ühingul on õigus ilma volituseta esindada autorite huvisid; § 13 lg 1 ja 2, mille kohaselt on autoril õigus teose kasutamisele ja sellest tulu saada ning lubada audiovisuaalse teose kasutamist rentimise laenutamise jms. vormis; § 14 lg 1, mille kohaselt on autoril õigus autoritasule teose kasutamise eest teiste isikute poolt; § 46 lg 1 ja 2, mille kohaselt on teose kasutamise õigus lubatud vaid autori poolt varalise õiguse loovutamise korral või tema poolt antud kirjaliku litsentsi alusel; § 80 lg 1, mille kohaselt toob autori varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumine kaasa kriminaalvastutuse. Nimetatud nõudeid rikkudes põhjustati süüdistuse kohaselt Eesti Autorite Ühingule varaline kahju 2080 krooni. Õigeksmõistva kohtuotsusega asus Tallinna Linnakohus seisukohale, et oma tegevusega rikkus A. R. küll Autoriõiguse seaduse loetletud sätteid, kuid tema tegevus ei moodusta kuriteokoosseisu subjektiivse külje puudumise tõttu. Kohus leidis, et A. R. käitumises puudus nõutav otsene tahtlus, sest kummutamata on tema väide sellest, et, kui ta teadnuks Eesti Autorite Ühingu loa olemasolu vajalikkust, ei oleks ta kuritegu toime pannud. Seda nõuet ei selgitanud selgelt ka kohaliku omavalitsuse organ, kes A. R. videolaenutuse litsentsi välja andis. Tallinna Linnakohtu õigeksmõistva otsuse vaidlustas apellatsioonprotestiga Tallinna abiprokurör Natalja Lebed. Apellant leidis, et kohus ei tuginenud oma järelduste põhistamisel tuvastatud tehioludele, vaid kaitseversioonile, mis oli meelevaldselt rajatud otsese tahtluse olemasolu nõudele ja seaduse mittetundmise rõhutamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. juuni
9. a otsuses asuti tehiolude analüüsi järel seisukohale, et A. R. poolt väidetud Autoriõiguse seaduse ettekirjutuste mittetundmine ei saa olla arvestatav asjaolu, mis välistaks süüdlase vastutuse kuriteo toimepanemise eest. Avaldatuna Riigi Teatajas oli
10. novembril
11. a vastuvõetud Autoriõiguse seadus takistusteta kättesaadav Eesti Vabariigis elavale kohtualusele. Apellatsioonikohus leidis, et Eesti kodakondsuse ja kõrghariduse olemasolu eeldavad kohtualuse huvi riigis kehtestatud seaduste järgimise vastu ja piisava intellekti olemasolu nende sisu mõistmiseks. Ettevõtja ise peab oma tegevusala reguleerivaid eeskirju tundma õppima, et käituda seaduskuulekalt. Kriminaalasjas tuvastatud A. R. pikka aega kestnud eeskirjadevastast tegevust arvestades leidis kriminaalkolleegium, et A. R. arusaamine oma tegevuse laadist ja tähendusest ei ole tekitanud kahtlusi. Arvestades sellealase seadusandluse karmistumist täpsustas apellatsioonikohus teo toimepanemise aega ja luges õigusvastase tegevuse perioodiks ajavahemiku
12. veebruarist kuni
13. novembrini
14. a ning korrigeeris sellele vastavalt süüdistust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas Tallinna Linnakohtu
15. märtsi
16. a kohtuotsuse A. R. süüdistusasjas, tunnistas ta süüdi KrK § 136 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks rahatrahvi 100 päevamäära, s. o 1500 krooni ulatuses. A. R. mõisteti välja Eesti Autorite ühingu kasuks 2080 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse on piiramatu kassatsiooni korras vaidlustanud A. R. kaitsja vandeadvokaat A. Jakobson. Kassaatori hinnangul ei analüüsinud apellatsioonikohus piisava põhjalikkusega kuriteo subjektiivset külge ja seetõttu jäi tõendamata A. R. süükuriteo toimepanekus. Viimase suhtumine ei olnud väidetult orienteeritud kuriteo toimepanekule. Kaitsja leiab, et seaduse mittetundmisega vastutuse välistamisse on kohus suhtunud lihtsustatult, mistõttu ongi süü olemasolu jäänud veenvalt tuvastamata. A. R. pidas tegevusloa saamisest oma tegevust legaalseks, ega pidanud orienteeruma sellele, et võib tahtmatult rikkuda kellegi õigusi. Väidetult ei ole kohus motiveerinud ka kahju väljamõistmist ning on jätnud selgitamata, kas lepingud välisriikide autorite huvide kaitseks on riikidevahelisel tasandil sõlmitud. Süüdimõistetu kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja A. R. õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 136 lg 2 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud vandeadvokaadi selgitused ja prokuröri vastuväited kassatsioonkaebuse kohta, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on sisukohaselt käsitlenud A. R. tegevust, mis seisnes autoriõigusega kaitstud teoste ebaseaduslikus laenutamises ettevõtluse eesmärgil ja andnud sellele KrK § 136 lg 2 dispositsiooniga kooskõlas oleva õigusliku hinnangu. Kuriteo subjektiivse külje avamisel on analüüsitud süüdlase isikuomadustele tuginedes tema võimet oma tegevuse õigusvastast olemust mõista. Tegevuse inkrimineerimisel on kuriteost hõlmatud ajavahemik piiritletud vastavalt sellealase kriminaalseaduse arengule. Õiguslike järelduste motiveerimisel on antud hinnang ka kohtualuse kaitsja vastuväidetele. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks rõhutada ka lahendi vastavust põhiseaduse §-s 19 sätestatud põhimõttele, millest tulenevalt on igaüks kohustatud oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning seda õigust kaitseb riik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
17. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. juuni
19. a otsus A. R. süüdistusasjas muutmata.
20. A. R. kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobsoni kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
21. augustil
22. a ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep