3-1-1-96-98

3-1-1-96-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M.S. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega oli M.S. süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta
5. veebruaril
6. a joobnuna S linnas V pst xx maja juurest varastas salaja R.O-le kuuluva sõiduauto VAZ maksumusega 45 000 krooni. Teda karistati vabadusekaotusega kümneks kuuks poolkinnises vanglas. Samuti tunnistati M.S. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta ööl vastu
7. septembrit
8. a grupis G.I. ja M.Š. varastas I maakonnas V asulas T tn x maja juurest I-le kuuluva sõiduauto VAZ maksumusega 34 770 krooni ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 41 alusel otsustati mõistetud karistusele liita Narva Linnakohtu
9. märtsi
10. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa -5 aastat vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti kuus aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise tähtaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg - alates
11. veebruarist 1994 kuni
12. veebruarini 1994 ja
13. oktoobrist 1995 kuni
14. oktoobrini
15. a, s. o 21 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti
16. jaanuar
17. a. Kohus konkretiseeris, et mõistetud karistused - 10 kuud vabadusekaotust ja kuus aastat vabadusekaotust kuulunuks ärakandmisele iseseisvalt ja paralleelselt. Süüdimõistetute ja nende kaitsjate apellatsioonkaebuste ning Narva linnaprokuröri apellatsioonprotesti alusel kriminaalasja läbi vaadanud Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas oma
18. juuni
19. a otsusega Narva Linnakohtu
20. jaanuari
21. a otsuse M.S. poolt toimepandud R.O. sõiduauto salajase varguse kvalifikatsiooni ja selle eest mõistetud karistuse osas. Apellatsioonikohus tunnistas selles osas M.S. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. Kohus nentis, et see karistus kuulub iseseisvale täitmisele kõrvuti talle Narva Linnakohtu poolt KrK § 41 alusel mõistetud kuueaastase vabaduskaotusega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. juuni
23. a otsuse on vaidlustanud süüdimõistetu M.S. piiramatu kassatsiooni korras. M.S. ei pea end süüdlaseks R.O. auto varguses, tema puutumus selle autoga tekkis muudel asjaoludel. Kohus ei tuvastanud faktilisi asjaolusid sisukohaselt. Samuti ei arvestanud M.S. perekondlikku olukorda ja kaasabi tõe tuvastamisele. Kohtud ei arvestanud lõpliku karistuse piiritlemisel asjaoluga, et ta oli eelvangistuses ka
24. märtsist 1994 kuni
25. juunini
26. a, s. o 3 kuud ja 7 päeva. Kohtu järelduste ümberhindamise kaudu taotleb ta karistuse tuntavat kergendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu kaitsja seletuse, kes toetas esitatud kassatsioonkaebust ning prokuröri, kes toetas kassatsioonkaebuse seda osa, mis käsitleb eelvangistuses viibitud aja põhjendamatut arvestamata jätmist, l e i d i s: Oma kassatsioonkaebuses mõlema kohtuastme poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid vaidlustades taotleb kassaator kassatsioonikohtult hinnanguid, mis ei kuulu selle kohtuastme pädevusse. Kassaatori väidet, et kohtueelse menetluse algstaadiumis mõjutati teda meelitustega eneserõõnale, samuti asjaolu, et menetlusdokumentides on R.O. sõiduauto värvivarjundeid nimetatud mitmeti ja et nummerdatud agregaate on fikseeritud erineva konkreetsusastmega, on korduvalt kontrollitud ja kõrvutatud muude tuvastatud asjaoludega. M.S. süü on tõendatud mitme tõendiga, mille lubatavust ei ole ka ta ise vaidlustanud. Vaidlusaluse sõiduauto eritunnuste fikseerimise üksikud ebatäpsused on kummutatud kerenumbri täpse kattumise ja faktiga, et omanik on oma auto kahtlusteta ära tundnud. Põhjendatud on aga süüdimõistetu väide, et kohtud ei ole ammendavalt arvestanud kõiki tema poolt eelvangistuses viibitud perioode karistuse tähtaja hulka. Narva Linnakohtu
27. märtsi
28. a otsusest (k IV tl 217) nähtuvalt ei arvestatud M.S-le tingimuslikult mõistetud viieaastase vabadusekaotuse piiritlemisel seda, et menetlusdokumentide järgi oli kohtualune samas asjas olnud eelvangistuses
29. märtsist 1994 kuni
30. juunini
31. a, s. o 3 kuud ja 7 päeva. See ebatäpsus on kandunud KrK § 41 rakendamisel vaidlustatud kohtulahenditesse ja sellele viitavas osas tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja KrK § 45, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
32. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
33. juuni
34. a ja Narva Linnakohtu
35. jaanuari
36. a kohtuotsused M.S-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas.
37. KrK § 45 alusel arvata täiendavalt KrK § 41 järgi mõistetud lõpliku karistuse tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg -
38. märts 1994 kuni
39. juuni 1994, s. o kolm kuud ja seitse päeva.
40. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
41. Süüdimõistetu kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
42. Mõista M.S-lt välja kohtukulu
43. 40 krooni kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
44. septembril
45. a ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep