3-1-1-97-98

3-1-1-97-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L.J. süüdistuses KrK § 162 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kohtualuse L.J. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja riigiprokurör Marge Püss. L.J. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 162 järgi selles, et ta, olles AS O meister, s.o ametiisik, kes vastutab muuhulgas ka tuleohutuse eest, andis
3. veebruaril
4. a lukksepp-santehnik A.B-le ja puusepp V.H-le korralduse sulatada leeklambiga lahti külmunud keskküttetorud O asulas M tn xx paikneva elumaja pööningul. Selle tegevusega rikuti tuleohutuse üldeeskirjade TE-1 punkti 55 alapunkti
5. Lisaks sellele jättis L.J. vahetud töö teostajad instrueerimata tuleohutuse nõuetest ja ei kindlustanud tööde lõppemisel ettenähtud kontrolli. Sellega rikkus L.J. õigusakti "Tuleohutuse eeskirju keevitus- ja teiste lahtise tulega tööde läbiviimisel rahvamajandusobjektidel" punkte
6. 16 ja 1.
7. L.J. poolt ametikohustuste täitmata jätmine põhjustas tulekahju, millega tekitati suur varaline kahju. Kohtla-Järve Linnakohtu
8. märtsi
9. a otsusega mõisteti L.J. süüdistuses KrK § 162 järgi õigeks. Linnakohus leidis, et kohtualuse käitumises puudub kuriteokoosseis, sest nimetatud kahju ei põhjustanud L.J. mitte kuritegeliku hooletusega, vaid riisiko tingimustes. Kohtuotsuses märgitakse, et leeklambi kasutamisega oli võimalik saavutada kasulik eesmärk - kekküttetorude lahtisulatamine ning seega korteritesse sooja andmine ja torude lõhkemise ärahoidmine ning et leeklambi kasutamine oli L.J-l ainuke võimalus eesmärgi saavutamiseks. Sedastades, et kahjuliku tagajärje saabumine oli võimalik, mitte aga paratamatu, leidis kohus, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolude kogum välistab nimetatud riisiko õigusvastasuse. Apellatsioonprotestis taotles Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Sergei Travnikov Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse tühistamist ning L.J. süüditunnistamist ja karistamist KrK § 162 järgi. Prokurör leidis, et L.J-le süüksarvatud ametialaste kohustuste täitmata jätmine on kohtus tõendamist leidnud ja kohtualuse käitumine on põhjuslikus seoses tekkinud tulekahjuga ning sellele järgnenud tagajärjega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. mai
11. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
12. märtsi
13. a otsus ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Esitatud apellatsioonprotest jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et linnakohtu otsuses puuduvad motiivide selle kohta, miks L.J. tegutses nn möödapääsmatu riisiko tingimustes, kus tuleohutuse nõuete eiramine oli ainuke võimaluse külmunud toru lahti sulatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et taoline kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine toob kaasa linnakohtu otsuse tühistamise. Kassatsioonkaebuses taotleb L.J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. mai
15. a otsuse tühistamist ja Kohtla-Järve Linnakohtu õigeksmõistva otsuse seadusjõustamist. Kassaator leiab, et kuna apellatsioonprotestis taotleti esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja L.J. süüditunnistamist ning karistamist, siis - kooskõlas AKKS § 20 lg-s 1 ja § 32 lg-s 3 sätestatule oli ringkonnakohus õigustatud kas L.J. süüdi tunnistamiseks või esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse muutmata jätmiseks. Kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks ei olnud aga kassaatori arvates sellises olukorras seaduslik. Kassaator rõhutab sedagi, et tegelikult ei olnud ringkonnakohtu poolt õigeksmõistava kohtuotsuse tühistamise aluseks mitte õigeksmõistmise motiivide puudumine vaid see, et ringkonnakohus ei nõustunud õigeksmõistmise motiividega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses toetas L.J. kaitsja vandeadvokaat S. Jaroslavski kassatsioonkaebuses esitatud taotlust, rõhutades, et kui apellatsioonprotest rajanes esimese astme kohtu väidetavalt valele tõendite hindamisele, siis ringkonnakohtu otsus - väidetavalt motiivide puudumisele esimese astme kohtu otsuses. Kassaator osutab asjaolule, et tegelikult on ringkonnakohus oma otsuse rajanud tema enda poolt esitatud uutele oletuslikku laadi asjaoludele (võimalusele saada voolikuid ja nende abil maja keldrist kuuma vett sulatamaks külmunud torusid leeklambi asemel kuuma veega). Prokuröri seletuses taotleti ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab:
16. Kassatsioonkaebuses on kitsendavalt käsitatud ringkonnakohtu volitusi kriminaalasja menetlemisel apellatsioonikorras. Kooskõlas AKKS § 30 p-s 4 ja §-s 33 sätestatuga on ringkonnakohus iga apellatsioonimenetluse tulemina - ja seda apellatsiooni sisust sõltumata - õigustatud saatma kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ta tuvastab, et kriminaalasja varasemal menetlemisel on aset leidnud kriminaalmenetluse seaduse selline oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Põhjendamatu on siduda AKKS § 20 lg-s 1 sätestatud apellatsioonimenetluse piiride mõistet apellatsioonimenetluse võimalike lahendite küsimusega. Vastavalt AKKS § 20 lg-le 1 määratakse kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid üldreeglina apellatsioonkaebuse või -protesti sisuga - selle taotlusega, mida kaebus või protest sisaldab. Seejuures - nagu on rõhutatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. septembri
18. a otsuses S.B. jt süüdistusasjas KrK § 142 lg 3 p 4 järgi, tuleb apellatsioonimenetluse piiride all mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida apellatsioonimenetluses tuleb uuesti analüüsida. Kriminaalmenetluse eseme mõistega tähistatakse aga kuriteotunnustega tegu või tegusid, mille kohta kogutakse kriminaalmenetluses teavet, selgitamaks selle teo suhtes kriminaalseaduse rakendamise võimalikkust. Küll aga võib apellatsioonimenetluse võimalike lahendite ring olla sõltuvuses apellatsiooni esitajast, sest - vastavalt AKKS § 32 lg-s 3 sätestatud reformatio in peius põhimõttele võib ringkonnakohus halvendada kohtualuse olukorda vaid siis, kui seda on oma apellatsioonis taotlenud kannatanu, erasüüdistaja või prokurör.
19. Nii kassatsioonkaebuses kui ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses on kassaator põhjendatult väitnud, et antud juhul puudus ringkonnakohtul alus saata kriminaalasi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule: puudub alus väita, et esimese astme kohus ei ole motiveerinud õigeksmõistmist. Riigikohtu praktikas väljakujunenud arusaama kohaselt on AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud rikkumisega tegemist siis, kui kohus ei ole üldse motiveerinud oma mingit otsustust. Mõistetavalt võis aga ringkonnakohus mitte nõustuda esimese astme kohtu poolse motiveeringuga - st ta võis mitte nõustuda esimese astme kohtu poolse tõendite hindamisega. Sellises olukorras oleks ringkonnakohus pidanud esitama omapoolse tõendite hindamise, kummutama õigeksmõistmise motiivid ja tegema sellele vastava kohtulahendi. Seda tehes oleks ringkonnakohus võinud omal algatusel ise koguda ja uurida ka uusi tõendeid, sest - nagu on rõhutatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. septembri
21. a otsuses S.B. jt süüdistusasjas KrK § 142 lg 3 p 4 järgi - ei hõlma kriminaalmenetluse ese kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid - vahendeid, mille abil kriminaalmenetluse eset uuritakse. Nõustuda tuleb kassaatoriga selles, et juhul, mil ringkonnakohus peab õige ja õiglase kohtuotsuse tegemiseks vajalikuks mingite täiendavate asjaolude selgitamist, peabki ta seda ise tegema: esimese astme kohtu menetlus ei ole käsitatav apellatsioonimenetluse suhtes eeluurimisena. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
22. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. mai
24. a otsus L.J. süüdistusasjas KrK §162 järgi ja saata kriminaalasi apellatsiooni korras uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
25. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
26. septembril
27. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep