3-1-1-99-98

3-1-1-99-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas kassatsiooni korras läbi kriminaalasja I.Š. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 1411 lg 2 p. 1 järgi ja E.G. süüdistuses KrK § 1411 lg 2 p 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee ja süüdimõistetu I.Š. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa. I.Š. mõisteti Ida-Viru Maakohtu otsusega süüdi KrK § 17 lg 6 - § 1411 lg 2 p 1 järgi selles, et tema: 1) eelneval kokkuleppel OÜ J vaneminsener-elektrik E.G-ga, kes oli materiaalselt vastutav isik, võõra vara riisumise eesmärgil, ajavahemikul
3. juunist
4. a kuni
5. juunini
6. a tungis läbi akna OÜ J katlamajja. Katlamajast varastas ta terassiibri väärtusega 900 kr, millise müüs 400 kr eest maha. Varastatu mahamüümisest saadud raha jagas I.Š. E.G-ga pooleks; 2) eelneval kokkuleppel kaaskohtualuse E.G-ga tungis võõra vara varguse eesmärgil
7. juunil
8. a OÜ J katlamajja, kus demonteeris kaks terassiibrit maksumusega 1600 kr ja elektrimootori maksumusega 1600 kr. Vargus jäi lõpule viimata valvuri sekkumise tõttu. I.Š-le mõisteti karistuseks rahatrahv 2800 krooni. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör H. Hiiemäe, kes leidis, et I.Š. tegevus tuleb kvalifitseerida kui kaastäideviija tegevus, s.o KrK § 1411 lg 2 p 1 järgi, ilma viiteta KrK §-le
9. Prokuröri arvates ei vastanud ka mõistetud karistus kuriteo raskusele ega I.Š. isikule. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a otsusega jäeti prokuröri apellatsioonprotest rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on I.Š. poolt toimepandud kuriteo õigesti kvalifitseerinud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna I.Š. pole ametiisik, ei saa ta olla temale inkrimineeritud kuriteo kaastäideviija. Karistuse mõistmisel on maakohus aga arvestatud kõiki asjaolusid ning kriminaalkolleegiumil puudus alus karistuse karmistamiseks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas H. Hiiemäe kassatsioonprotesti, kus taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist. Kassatsioonprotestis leitakse, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Protestis taotletakse järjekindlat I.Š. tegevuse kvalifitseerimist riisumise kaastäideviijana. Protesti põhistatakse asjaoluga, et I.Š. olles teadlik E.G. ametiseisundist, kasutas seda ametiseisundit ära kokkulepitud varguse toimepanemiseks ning seetõttu tulebki tema poolt toimepandud kuritegu kvalifitseerida KrK § 1411 lg 2 p 1 järgi, ilma viiteta KrK §-le
12. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, kes toetas esitatud protesti ning kaitsja, kes leidis, et Riigikohus võib teha ise uue otsuse kriminaalasja uueks arutamiseks tagasi saatmata, l e i d i s: Prokuröri kassatsioonprotest on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et KrK § 1411 järgi kvalifitseeritava kuriteo dispositsioon sisaldab kolm kuriteo koosseisu riisumine omastamise, raiskamise või ametiseisundi kuritarvitamise teel. Kõikidele koosseisudele on ühine see, et süüdlasel on õiguspädevus talle usaldatud või tema korralduses olevale varale. Õiguspädevus varale seisneb selle vara kasutamises, käsutamises või valdamises ja seega õiguspädev isik kasutab, käsutab või valdab seda vara suhetes teiste isikutega. Õiguspädevuse maht sõltub sellest, kas vara on süüdlasele üksnes usaldatud või on tema korralduses. Usaldatud on vara näiteks müüjatele, laohoidjatele ja muudele varaliselt vastutavatele isikutele, kes on vara suhtes aruandekohustuslikud, kuid kes oma seisundi tõttu pole ametiisikud. Vara on neile usaldatud mingite konkreetsete ülesannete täitmiseks - antud hoiule, edasitoimetamiseks, müümiseks jms. Kui vara on aga isiku korralduses, võib ta oma volituste piires otsustada vara üle ka sel juhul, kui vara polegi talle usaldatud, st ei olegi tema valduses. Vara saab olla üksnes ametiisiku korralduses. Õiguspädevust ei tule ära segada tehniliste ülesannetega vara valdamisel või kasutamisel seoses tööülesannetega (tööline, kes kasutab tööriistu või toorainet), samuti tööalaste võimaluste või volitustega vara juurde pääsemiseks (valvur, laotööline). Nendel juhtudel on tegemist mitte vara omastamisega vaid vargusega. Ametiisiku poolt toimepandud kuritegu saab KrK § 1411 järgi kvalifitseerida üksnes siis kui ta paneb kuriteo toime oma õiguspädevuse raames. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu protestis toodus põhistustega. Ametialane riisumine on kuritegu, mida saab toime panna vaid ametiisik. Asjaolu, et I.Š. oli teadlik E.G. kui ametiisiku õiguspädevusest, ei muuda veel tema poolt toime pandud kuritegu õiguspädeva isiku poolt toimepandud kuriteoks. OÜ J vara ei olnud I.Š-le usaldatud ega ka tema korralduses. Tema kui eraisik sai ametialasest riisumisest osa võtta kaasaaitajana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
13. Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. juuni
15. a otsus I.Š. süüdistusasjas.
16. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.
17. Sisse nõuda I.Š-lt kohtukuluna kaitsjatasu 531.- kr riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
18. septembril
19. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher