Kohtuistungist võtsid osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja T. Pälli kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas. 1. novembril 1994. a anti Tauris Päll kohtu alla süüdistatuna
T. Pälli süüdistati selles, et tema,
Sama otsusega mõisteti ta süüdi
järgi ja karistati 8-aastase vabadusekaotusega,
lg 2 § 101 p 5 järgi karistati teda 12-aastase vabadusekaotusega ja
lg 1 järgi karistati teda 3aastase vabadusekaotusega.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 13 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune, tema kaitsja ja kannatanu ning apellatsioonprotesti prokurör. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 1997. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu otsus motiivide puudumise tõttu ja kriminaalasi tagastati uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 2. märtsil 1998. a otsusega mõisteti T. Päll õigeks
Ta mõisteti süüdi
p 5 järgi ja karistati 13-aastase vabadusekaotusega ning
Kuritegude kogumi eest
T. Päll mõisteti süüdi
veebruaril
lg 2 - § 101 p 5 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 aastat vabadusekaotust.
lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohus leidis, et seadusandja on
p 5 kvalifikatsiooni sisustamisel mõelnud tahtlikku tapmist, mis pandi toime kahe või enama isiku suhtes ja viis vääramatult nende surmani. On tõendatud, et kohtualune põhjustas oma otsese tahtliku tegevusega J. Tähemaa surma, A. Koppeli suhtes tegi aga kohtualune kõik temast oleneva, et saabuks ka A. Koppeli surm, kuid surm ei saabunud kohtualuse tahtest mitteolenevatel asjaoludel. Ringkonnakohus leidis, et kuna A. Koppel ei surnud kohtualuse tahtliku tegevuse tulemusena, siis ei ole T. Pälli tegevus kvalifitseeritav
p 5 järgi, vaid
Taolise kvalifikatsiooniga on hõlmatud nii J. Tähemaa tahtlik tapmine, mis lõppes surmaga, kui ka A. Koppeli suhtes toimepandud tapmiskatse. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Protestis taotleb ta kriminaalasja arutamiseks tagastamist ringkonnakohtule ja T. Pälli kuritegude ümberkvalifitseerimist
Prokuröri arvates on seadusandja näinud ette kvalifitseerida tahtlikku tapmist kahe või enama isiku suhtes
p 5 järgi, seega rakendatakse seda sätet siis kui tahtlus on suunatud kahe või enama isiku tahtlikule tapmisele. Kui aga tapetakse ainult üks isik, teise isiku suhtes jääb tegevus katsestaadiumisse, tuleb kvalifitseerida toimepandud kuritegu kõpuleviidud kuriteona
Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasja materjalidega ja kuulas ära prokuröri, kes toetas esitatud protesti ning kaitsja, kes leidis, et protest ei kuulu rahuldamisele. Kaitsja taotles Riigikohtult apellatsioonprotesti piiridest väljumist, uue otsuse tegemist, milles antakse õige juriidiline hinnang süüdimõistetu tegevusele, kuid samas ei raskendataks tema karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium l e i d i s: Tartu Maakohtu 2. märtsi 1998. a otsusega tuvastati, et: "T. Pälli tegu oli hõlmatud ühtsest tahtlusest tappa Jaan Tähemaa ja Andre Koppel" (tl 119). Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nentis, et kohtualuse tegevus oli suunatud kahe isiku tahtlikule tapmisele (tl 178).
Kuriteo kvalifitseerimisel osundatud sätte järgi on määrav asjaolu, et süüdlase teod on hõlmatud ühise tahtlusega ning reeglina toimepandud üheaegselt. Ühise tahtlusega hõlmatud kahe või enama isiku erineval ajal tapmise puhul, peab kindlasti olema tuvastatud otsene tahtlus. Kannatanute üheaegsel tapmisel on võimalik nii otsene kui ka kaudne tahtlus. Kannatanute üheaegsel tapmisel ei pruugi kokku langeda ka tapmise motiiv. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu prokuröri kassatsioonprotestis esitatud väitega, et ühe isiku tapmist ja teise isiku tapmiskatset tuleks kvalifitseerida kui lõpuleviidud kuritegu
Kuivõrd kuritegelik tahtlus jäi lõpule viimata süüdimõistetu T. Pälli tahtest sõltumata põhjustel, ei saa tema poolt toimepandud tegu kvalifitseerida kui lõpuleviidud kuritegu. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt T. Pälli kuriteo kvalifitseerimine kahe isiku tapmiskatsena, ei peegelda samuti õiguslikult adekvaatselt toimunut, sest üks kannatanu tahtlikult tapeti ja selles osas on tegemist lõpuleviidud kuriteoga. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks muuta varasemat kohtupraktikat ja peab põhjendatuks kvalifitseerida T. Pälli tegevus
Nimetatud kvalifikatsioon hõlmab nii T. Pälli kuritegelikku kavatsust- tappa kaks isikut, mis jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, kui ka J. Tähemaa tahtlikku tapmist. Kolleegium nendib, et kuna T. Pälli poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimine ei raskenda süüdimõistetu olukorda, siis väljudes kassatsioonprotesti piiridest teeb Riigikohtu kriminaalkolleegium ise uue otsuse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3; § 63 p-st 3; § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 1998. a otsus Tauris Pälli süüdimõistmises ja karistamises
lg 2 ja § 101 p 5 järgi ning
Mõista Tauris Päll süüdi
lg 2 - § 101 p 5 järgi ja karistada teda 9 (üheksa) aasta ja 10 (kümne) kuulise vabadusekaotusega; Mõista Tauris Päll süüdi
Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Tauris Pällile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Välja mõista Tauris Pällilt riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 2655.- krooni. Kohtuotsus jõustub 13. oktoobril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.