3-1-1-110-98

3-1-1-110-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ning Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja O. P. süüdistuses KrK § 104 järgi. Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena O. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. O. P., kes oli vabanenud Tallinna Linnakohtu
3. veebruari
4. a määruse alusel tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest, anti kohtu alla KrK § 100 järgi süüdistatuna selles, et ta
5. oktoobril
6. a kella 02.30 ajal, Tartumaal X alevikus Y tn 3 maja ees, olles alkoholijoobes, lõi vastastikuse rüseluse käigus tahtliku tapmise eesmärgil T. S. kahel korral noaga rindkeresse, millega tekitas kannatanule ülirasked kehavigastused. T. S. suri saadud vigastustesse sama päeva õhtul. Tartu Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega kvalifitseeriti O. P. kuritegu ümber ja ta mõisteti süüdi KrK § 104 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega, s. o Viljandi Maakohtu
9. mai
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti vabadusekaotus üheks aastaks ja kuueks kuuks kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
11. oktoobri
12. a. Maakohus leidis, et pole tõendatud O. P. tahtlus T. S. tappa. Ta sattus rüseluse käigus hädakaitseseisundisse. Maakohus tuli järeldusele, et O. P. ületas hädakaitse piire ning pani selle teo toime ettevaatamatusest. Tartu Maakohtu
13. märtsi
14. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused O. P. ning tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kohtualune kuriteo kvalifikatsiooni ning palus end süüdi mõista KrK § 105 järgi. Kaitsja palus oma kaebuses O. P. kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. augusti
16. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuses toodud seisukohaga, et kohtualune ületas hädakaitse piire ettevaatamatuse tõttu ning tal puudus tahtlus kannatanut tappa. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets, kes leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaseaduslik kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kaitsja leiab, et kohtud on rikkunud kuriteo toimepanemise ajal ja maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud KrK § 55 lg 9 sätteid ning kohaldanud O. P. lõpliku karistuse mõistmisel ebaõigesti KrK § 41 sätteid. Kaitsja põhjendab oma seisukohta sellega, et O. P. mõisteti mõlemas kohtuastmes süüdi ettevaatamatusest toimepandud kuriteos ning sellest tulenevalt pole tema suhtes KrK § 41 sätete kohaldamine seaduslik. Nimetatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega on kohtualuse olukorda raskendatud ning Riigikohtu
17. jaanuari
18. a otsuses nr 3-1-1-10-96 A. R. süüdistusasjas avaldatud seisukoha kohaselt pidanuks ringkonnakohus, tuginedes AKKS §-le 32 lg 1 ja 2, selle kohtuvea parandama, kuigi seda apellatsioonkaebuses ei taotletud. Kassaatori arvates on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 4 mõttes, mis takistas seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Kohtuistungil kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s: Kassatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. augusti
20. a otsus ja Tartu Maakohtu
21. märtsi
22. a otsus O. P. süüdistusasjas kuuluvad kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu tühistamisele KrK § 41 lg 1 alusel karistuste liitmise osas. O. P. tunnistati süüdi
23. oktoobril
24. a ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteos. Sellel ajal kehtis KrK § 55 lg 9, mille kohaselt mõistab kohus isikule, kes vabastati tingimisi enne tähtaega, karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele, kui tingimisi vabastatu paneb ärakandmata karistusaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega või arestiga. Kuna maakohtu poolt on tuvastatud, et O. P. pani KrK § 104 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime ettevaatamatuse tõttu, siis puudus kohtul õigus O. P. selle kuriteo eest mõistetud karistusele liita eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistust. Kuna kriminaalasjas puudub vajadus täiendavalt tõendeid koguda ja olemasolevatele tõenditele antud hinnanguid muuta, siis teeb Riigikohtu kriminaalkolleegium ise uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 3 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
25. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. augusti
27. a otsus ja Tartu Maakohtu
28. märtsi
29. a otsus O. P. süüdistusasjas karistuste liitmise osas KrK § 41 lg 1 alusel.
30. Vabastada O. P. kinnipidamiskohast seoses karistuse ärakandmisega.
31. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
32. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada.
33. Välja mõista O. P. riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 424,80 krooni (nelisada kakskümmend neli krooni 80 senti). Kohtuotsus jõustub
34. oktoobril
35. a ning ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kalm Liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar