3-1-1-121-98

3-1-1-121-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. J. süüdistuses KrK § 162 järgi. Kohtuistungist võtsid osa J. J. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. J. anti
3. augustil
4. a kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 162 järgi selles, et tema töötades 1994 aastal Tallinnas X Kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtte direktorina ja olles varaliste vahendite säilivuse eest vastutav ametiisik, riisus koos M. E. ametiseisundi kuritarvitamise teel X KME vara. J. J. kirjutas
5. novembril
6. a alla AS B. direktori K. K. poolt esitatud kuupäevata ja registreerimisnumbrita aktile ehitustööde teostamise kohta; viseeris arve nr 95 AS-le B. 138 000 kr väljamaksmise kohta ja A. K. nimele täidetud kassa väljaminekuorderi nr
7. M. E. võttis
8. novembril
9. a X KME kassast välja 138 000 kr ja
10. novembril
11. a ostis AS-st K. auto Fiat Tempra, vormistades ostu oma tuttava A. R. nimele. Samuti süüdistati J. J. selles, et tema X KME direktorina töötades oli ametialaselt lohakas.
12. novembril 1994 .a ei kontrollinud ta AS-le B. 138 000 kr väljamakse põhjendatust, kirjutades alla kuupäevata ja registreerimisnumbrita aktile AS B. poolt X KME teenindamisel olevates asutustes ehitustööde teostamise kohta. Ühtlasi viseeris ta AS B. direktori K. K. poolt esitatud arve nr 95 ja kassa väljaminekuorderi nr 855 138 000 kr väljamaksmise kohta.
13. aprillil
14. a esitati Tallinna Linnakohtu istungil J. J. täiendav süüdistus KrK § 162 järgi. Süüdistuses märgiti, et J. J. ametiisikuna ei täitnud Kesklinna Elamute Valitsuse põhikirjast tulenevaid ametialaseid kohustusi põhikirja p 8.2 järgi, mille kohaselt juhataja oleks pidanud tagama finantsdistsipliinist kinnipidamise ning rahaliste vahendite säilimise. Tallinna Linnakohtu
15. juuni
16. a otsusega mõisteti J. J. õigeks. Linnakohtu otsuse motiivide kohaselt ei leidnud kohtuistungil tõendamist, et J. J. oleks riisunud 138 000 kr ametiseisundi kuritarvitamise teel. Ametialases lohakuses mõisteti J. J. õigeks seetõttu, et tal puudus tahtlus suhtuda oma ametialastesse kohustustesse hooletult. Kesklinna Elamute Valitsuse ametijuhendi kohaselt pidi M. E. korraldama asutuse finantsmajanduslikku tegevust. Tema ülesandeks oli asutuse vara ja vahendite säilimise kontroll ja raamatupidamisarvestuse organiseerimine. Linnakohus leidis, et J. J. ei andnud korraldust maksta kassast sularahana välja 138 000 krooni. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna prokurör Hannes Kiris. Protestis ei vaidlustatud J. J. õigeksmõistmist riisumises, küll aga temaõigeksmõistmist ametialases lohakuses. Protestis leiti, et linnakohus on jõudnud J. J. KrK § 162 järgi õigeksmõistmisel ebaõigetele järeldustele, mis ei tulene faktilistest asjaoludest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. oktoobri
18. a otsusega tühistati J. J. õigeksmõistmine KrK § 162 järgi. Ta mõisteti süüdi KrK § 162 järgi ja karistati 1500 kroonise rahatrahviga. Ringkonnakohus leidis, et J. J. kui asutuse juht, kellel lasus otsene vastutus asutuse rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste säilivuse eest, kirjutas alla aktile tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta selles, et AS B. on teostanud Kesklinna Elamute Valitsusele ehitustöid vastavalt lepingule seisuga
19. jaanuar
20. a summas 138 000 kr eest ja tööde kvaliteet vastab esitatud nõuetele. 2.jaanauril
21. a viseeris J. J. AS B. poolt Kesklinna Elamute Valitsusele esitatud arve 138 000 kr suuruses summas, täitmiseks oma asetäitja M. E-le. J. J. ja M. E. vaheline tööjaotus oli reguleeritud
22. mail
23. a allakirjutatud töölepingu p-ga 2.4, mille kohaselt just J. J. lasus kohustus kontrollida AS B.-ga seotud dokumentide sisu. J. J. tegelik käitumine - pärast faktidele mittevastavate dokumentide temapoolset kinnitamist, panna vastutus nende sisulise õigsuse kontrollimise eest oma asetäitjale " on vastuolus asutuse põhikirjast tulenevate ametialaste kohustustega. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse J. J. kaitsja advokaat Raivo Bergson. Kassatsioonkaebuses taotleb ta ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamisele saatmist ringkonnakohtule. Kaitsja arvates on apellatsioonikohus rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Ringkonnakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on rikutud KrMK § 274 p 1 sätteid. Pole kinni peetud J. J. esitatud faktilisest süüdistuse formulatsioonist ning põhjendatud, miks kohus seda süüdistust muutis. Vastuolus KrMK § 274 p-le 3 on otsus motiveerimata. J. J. kirjutas fiktiivsetele dokumentidele alla tahtlikult, seega pole tema poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav ametialase lohakusena. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud kriminaalseadust, sest kohtuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. J. J. ei andnud korraldust raha väljamaksmiseks sularahas füüsilistele isikutele, vaid suunas AS. B. poolt koostatud arve nr 95 täitmiseks asetäitjale M. E-le. J. J. tegevuse tõttu ei saabunud Kesklinna Elamute Valitsusele 138 000 kroonine kahju ja seetõttu puudub tema käitumises kuriteo koosseis. Riigikohtu istungil toetas vandeadvokaat R. Napa esitatud kassatsioonkaebust, prokuröri arvates on kaebus põhjendamatu ja seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on J. J. süüdimõistmisel KrK § 162 järgi lähtunud õigesti kriminaalasja tehioludest ja andnud neile motiveeritult õige juriidilise hinnangu. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldustega selles, et J. J. oli ametiisik KrK § 160 mõttes, kelle pädevuses oli krediitide ja vahendite käsutamisõigus kinnitatud eelarvete ja assingneeringute piires, ühtlasi ka kohustus tagada finantsja koosseisudistsipliinist kinnipidamine ning rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste säilivus. J. J. poolt põhikirjaliste kohustuste lohakas täitmine põhjustas asutusele suure varalise kahju. Kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ringkonnakohus on muutnud süüdistuse formulatsiooni, on sisuliselt ainetu. J. J. töötas kuriteo toimepanemise ajal Kesklinna Elamute Valitsuse juhatajana. Selle asutuse õigusjärglane on X Kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõte, kes esitas ka avalduse kriminaalasja algatamiseks. Kaitsja väide, et J. J. kirjutas fiktiivsetele dokumentidele alla tahtlikult ja seega tegutses otsese tahtlusega, mis välistab süüdimõistmise ametialase lohakuse eest, on paljasõnaline ja vastuolus tuvastatud asjaoludega. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et toimunu suhtes on J. J. andnud erinevaid ütlusi, kuid need ütlused ei kattu kassatsioonkaebuses tooduga. Ringkonnakohtus on J. J. seletanud, et ta ei mäleta täpselt AS. B.ga sõlmitud tehingu asjaolusid, kuid ei välistanud ettemaksu võimalust. J. J. ütluste kohaselt tegutses ta põhikirja kohaselt õigesti, samuti huvitus ta sellest, kuhu 138 000 kr maksti. Eelnevad ütlused välistavad tema poolt otsese tahtlusega fiktiivsete dokumentide allakirjutamise ja viseerimise ning ringkonnakohtu järeldused J. J. ametialases lohakuses on põhistatud. Riigikohus ei nõustu kaitsja väitega ringkonnakohtu otsuse motiveerimatusest. Ringkonnakohus on sisustanud ametialase lohakuse blanketse dispositsiooni, sealjuures ära näidates, milles seisnes J. J. kohusetundetu ja hooletu suhtumine oma ametialastesse kohustustesse ning tuvastanud põhjusliku seose tema kui ametiisiku tegevusetuse ja suure varalise kahju tekkimise vahel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
24. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. oktoobri
26. a otsus J. J. süüdimõistmises KrK § 162 järgi.
27. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
28. Välja mõista J. J. 1062.-kr kaitsjatasu riigi eelarve tuludesse. Otsus jõustub
29. detsembril
30. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher