3-1-3-2-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. jaanuaril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avaliku

§ 197lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Narva Linnakohtu 8. aprilli 1996. a otsusega tunnistati V.V. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1,

§ 197lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega vastavalt 3 aastat ning 1 aasta ja 6 kuud. Kr

K § 40 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, 3 aastat vabadusekaotust. Mõistetud karistusele liideti Narva Linnakohtu 2. veebruari 1996. a otsusega (4 kd tl 405) KrK § 139 lg 2 p-de 1,

§ 207

lg 1 järgi mõistetud ja kandmata karistus 3 aastat ja 6 kuud poolkinnises vanglas osaliselt ning talle mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. mai
2. a. Süüdimõistetu V.V. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Narva Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsuses, vaidlustades karistuse kandmise alguse aja. Avaldaja väitel peeti ta tagaotsitavana kinni
5. mail
6. a, mistõttu tuleb karistusaja alguseks lugeda kinnipidamise kuupäev. Samuti taotleb süüdimõistetu talle alaealisena mõistetud karistuse kergendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks karistuse kandmise aja alguse osas ning taotles muus osas kohtuotsuse muutmata jätmist, l e i d i s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu
7. septembri
8. a määrusega oli V.V. kuulutatud tagaotsitavaks ja valitud tema tabamise puhuks tõkkeabinõu vahi all pidamine (4 kd tl 10). Tagaotsitav peeti kinni
9. mail
10. a ja paigutati Narva Politseiprefektuuri arestimajja (4 kd tl 5). Seetõttu tuleb tema karistuse kandmise aja alguseks lugeda
11. mai
12. a. Karistuse mõistmisel on linnakohus kooskõlas KrK §-ga 36 arvestanud V.V. poolt toimepandud kuritegude raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid asjaolusid. Vaatamata oma noorusele on süüdimõistetu mitmel korral kriminaalkorras karistatud varguste ja huligaansuse eest, kusjuures tema karistus ei olnud kustunud. Varasematest karistustest ta endale vajalikke järeldusi teinud ei ole. Ta oli kuritegude toimepanemise initsiaatoriks. Vastutust kergendavaks asjaoluks luges kohus V.V. (s x) alaealisust kuritegude toimepanemise ajal ja toimepandu kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. V.V-le mõistetud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise üldaluste ja kohtupraktikaga ning karistuse mõistmisel on võetud arvesse ka tema alaealisust. V.V-le süüksarvatud teod on õigesti kvalifitseeritud. Linnakohtu otsus V.V-le karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja seaduslik ega kuulu tühistamisele. Seetõttu puudub alus selles osas kohtulahendi vaidlustamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
13. Tühistada Narva Linnakohtu
14. aprilli
15. a. otsus V.V. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 1,

§ 197

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi talle mõistetud karistuse alguse osas ja lugeda tema karistuse kandmise aja alguseks

1. mai
2. a.
3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
4. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
5. jaanuaril
6. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe