Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti A.Š. kohtu alla süüdistatuna KrK §
juunil
lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ulatuses, s. o 2200 krooni. Apellatsioonikohus leidis, et kuna prokurör ei vaidlustanud Narva Linnakohtu poolt tuvastatuks loetud vägivalla iseloomu ja astet, tuleb tegu kvalifitseerida võõra vara avaliku varguse katsena, mille puhul vägivald ei olnud kannatanu elule ja tervisele ohtlik. Avalduses kohtuvea parandamiseks rõhutab Riigiprokuratuuri prokurör Helen Hiiemäe, et Narva Linnakohus on ebaõigesti hinnanud A.Š. poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivalla elule ja tervisele mitteohtlikuks. Kannatanu löömine jalaga kehasse ja rusikatega näkku ning ta peksmine peaga vastu seina, eriti põletuskahjustuste tahtlik tekitamine on eksperdi poolt hinnatud tagajärgede järgi raske kehavigastuse tekitamiseks, seega kannatanu tervisele ohtliku vägivallana. Avaldaja hinnangul pani A.Š. toime kuriteo KrK §
lg 2 p 3 järgi ja ta taotleb eelnevate kohtulahendite tühistamist kannatanu suhtes rakendatud vägivalla osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Narva Linnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, l e i d i s: Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et õiguslike hinnangute andmisel tuleb kuriteo tagajärgedest olenevate kuriteokoosseisude puhul käsitleda raske kehavigastuse tahtlikku tekitamist tervisele ohtliku vägivallana. Kohtumeditsiini ekspertiisi aktist (tl 25) nähtuvalt kuulusid A.Š. poolt T.V-le tekitatud põletuskahjustused ja muud vägivallategude tagajärjed raskete kehavigastuste liiki. See kummutamata fakt iseenesest ning lisanduvalt nende vigastuste tekitamise viis ei võimalda kannatanul esinenud vigastusi käsitleda tervisele mitteohtliku vägivallana, nagu seda erinevate õiguslike hinnangute kaudu on A.Š. süüdistusasjas teinud Narva Linnakohus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Sel alusel esitatud avaldus kohtuvea parandamiseks osutabki veale esimese ja teise astme kohtu lahendites, mille parandamisest tulenevalt vajab täpsustamist ka süüdimõistetu käitumisele antav õiguslik hinnang. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 1997. a ja Narva Linnakohtu 25. aprilli 1997. a otsus A.Š. süüdistusasjas. 2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Narva Linnakohtule. 3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 17. märtsil 1998. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.