3-1-3-8-98

3-1-3-8-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja J.R. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja määratud kaitsjana vandeadvokaat Anton Frosch. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega mõisteti J.R. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistati 6-kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. KrK § 40 lg 3 alusel liitis kohus mõistetud karistusele osaliselt Jõgeva Maakohtu poolt
5. detsembril
6. a mõistetud, kuid ärakandmata karistuse 2 aastat 10 kuud ja 12 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat ja 4 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. J.R. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kergendada talle mõistetud karistust ning taotles lugeda karistuse kandmise aja alguseks
7. märts
8. a, mil tema suhtes kohaldati Jõgeva maakohtuniku loal tõkendina vahi all pidamist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nentis
9. mai
10. a otsuses, et kuna Jõgeva Maakohtu otsus on jõustunud
11. detsembril
12. a ja seda pole seaduslikus korras vaidlustatud, siis ringkonnakohtul puudub pädevus vaidlustatud kohtuotsust tühistada. Ringkonnakohus tühistas aga osaliselt Tartu Maakohtu
13. märtsi
14. a otsuse. KrK § 40 lg 3 alusel liideti J.R-le Tartu Maakohtu
15. märtsi
16. a otsusega mõistetud karistusele Jõgeva Maakohtu
17. detsembri
18. a otsusega mõistetud karistus 3 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust osaliselt ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat ja 4 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistusaja alguseks loeti
19. detsember
20. a. J.R. ei vaidlustanud otsust kassatsiooni korras, kuid esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Jõgeva Maakohtu
21. detsembri
22. a, Tartu Maakohtu
23. märtsi
24. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. mai
26. a otsustes. J.R. märgib avalduses, et pani kuriteod toime ajavahemikus
27. detsembrist
28. a kuni
29. jaanuarini
30. a, s.o enne KrK § 40 lg 3 käesoleva redaktsiooni jõustumist. Kuna redaktsioonil puudub tagasiulatav jõud, siis taotleb J.R. temale mõistetud lõpliku karistuse viimist vastavusse kehtiva seadusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja ja prokuröri arvamused, mille kohaselt avaldus kuulub rahuldamisele, l e i d i s: Järva Maakohtu
31. augusti
32. a otsusega mõisteti J.R. süüdi ja karistati KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi 2aastase vabadusekaotusega; süüditunnistamisel KrK § 15 lg 2-140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistati teda vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud ning KrK § 195 lg 2 järgi mõisteti talle karistuseks 1 aasta vabadusekaotust. Kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 järgi mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
33. märts
34. a, s.o J.R. vahi alla võtmise kuupäev.
35. detsembril
36. a mõisteti J.R. süüdi Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning teda karistati 9-kuulise vabadusekaotusega. Samas on Jõgeva Maakohus mõistetud karistusele ekslikult liitnud KrK § 40 lg 3 alusel varem mõistetud kandmata karistuse ja saanud lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust. Kuna kuriteod " salajased vargused, olid toime pandud enne
37. augusti
38. a süüdimõistvat kohtuotsust, siis oli tegemist samaliigiliste kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga ja KrK § 40 lg 3 sätted ei kuulunud J.R. suhtes kohaldamisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti alusetult kohtuotsuse tegemise kuupäev. Tartu Maakohtu
39. märtsil
40. a otsusega tunnistati J.R. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistati 6-kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. Ka need samaliigilised kuriteod oli J.R. toime pannud enne
41. augusti
42. a süüdimõistvat kohtuotsust, ja seetõttu ei kuulunud KrK § 40 lg 3 sätted kohaldamisele. Asjaolul, et kriminaalasja arutamisel oli jõustunud KrK § 40 lg 3 uus redaktsioon, ei ole õiguslikku tähendust, sest sellel seaduseparandusel puudub tagasiulatuv jõud. Tartu Maakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust ja liitis omakorda mõistetud karistusele KrK § 40 lg 3 alusel osaliselt Jõgeva Maakohtu poolt
43. detsembril
44. a mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 10 kuud ja 12 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Alusetult ja põhjendamatult loeti karistuse kandmise aja alguseks
45. jaanuar
46. a. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on tuvastanud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise eelnevates kohtulahendites, kuid kuna tegemist oli kohtuveaga, mis sai alguse seadusjõus olevast kohtulahendist Jõgeva Maakohtu
47. detsembri
48. a otsusest, siis puudus ringkonnakohtul apellatsiooni korras kohtuvea parandamise võimalus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 77-9, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
49. Tühistada Jõgeva Maakohtu
50. detsembri
51. a, Tartu Maakohtu
52. märtsi
53. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
54. mai
55. a otsused J.R-le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõpliku karistuse ja karistusaja alguse osas.
56. Lugeda J.R-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.
57. Karistusaja alguseks lugeda
58. märts
59. a.
60. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
61. J.R. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub
62. märtsil
63. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher