Obsah (4)

§ 207§ 101§ 40§ 6

3-1-3-11-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. aprillil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter

§ 207

lg 1; § 2071 lg 2 p 2; § 139 lg 3 p 1; § 141 lg 2 p 3 ning § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsusega tunnistati O. Pitjukov süüdi ja teda karistati

§ 207

lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; § 2071 lg 2 p 2 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; § 139 lg 3 p 1 järgi kolmeaastase vabadusekaotusega; § 141 lg 2 p 3 järgi kaheksa-aastase vabadusekaotusega ning

§ 101

p-de 3, 7 ja 8 järgi eluaegse vabadusekaotusega.

§ 40

järgi loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti eluaegne vabadusekaotus kinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati süüdi ka S.B., Š.V., S.A. ja O.K..

§ 101p-de 3, 7 ja 8 järgi tunnistati O.

Pitjukov süüdi selles, et ta

1. aprillil
2. a kella 23.00 ja 24.00 vahel koos kaaskohtualuste S.B. ja Š.V. Pärnus M tänaval X hoovis tappis kättemaksu ajendil eriti julmal viisil A.O. ning ööl vastu
3. aprilli
4. a, olles alkoholi joobes, tappis tahtlikult A.O. tapmise varjamiseks Pärnus eluruumis aadressiga R tn xxx-x eriti piinaval ja julmal viisil O.F.. Š.V., O.K. ja S.B. ning tema kaitsja apellatsioonkaebuste alusel tühistati Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis
5. detsembri
6. a otsusega Pärnu Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsus osaliselt ning tehti S.B. osas uus otsus. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi poolt esitatud kohtuvea parandamise avalduses taotletakse Pärnu Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsuse muutmist O. Pitjukovile

§ 101

p-de 3, 7 ja 8 järgi mõistetud karistuse ning

§ 40lg 1 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ja O.

Pitjukovi karistamist

§ 101

pde 3, 7 ja 8 järgi viieteistkümneaastase vabadusekaotusega, lugedes selle karistuse

§ 40lg 1 alusel ka lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kinnises vanglas.

Kohtuvea parandamise avalduses nõustutakse O. Pitjukovi tegudele antud kriminaalõigusliku hinnanguga, kuid samas leitakse, et karistuse mõistmisel

§ 101

p-de 3, 7 ja 8 järgi on rikutud

§ 6

lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt karistust raskendaval seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Avaldaja põhistab oma seisukohta sellega, et kuigi 18. detsembril 1996. a võttis Riigikogu vastu seaduse, milles nähakse ette võimalus karistada

§ 101

järgi süüditunnistamisel eluaegse vabadusekaotusega, ei olnud Pärnu Maakohtul õigust kohaldada seda karistust O. Pitjukovi poolt

1. ja
2. aprillil
3. a toimepandud tapmiste eest. Prokurör on seisukohal, et
4. detsembril
5. a vastuvõetud seadusega muudeti

§ 101

sanktsioon ühelt poolt raskemaks (nähti ette võimalus mõista raskem vabadusekaotuslik karistus), teiselt poolt aga kergemaks (võimalus surmanuhtluse asemel mõista eluaegne vabadusekaotus). Kooskõlas

§ 6lg-s 3 sätestatuga saab enne 18.

detsembrit

1. a toime pandud kuriteo eest mõista tagasiulatuvalt eluaegset vabadusekaotust vaid juhul, kui kohtualusele oli eelnevalt mõistetud karistuseks surmanuhtlus. O. Pitjukovile aga ei olnud eelnevalt mõistetud surmanuhtlust ja seega on talle mõistetava võimaliku karistuse maksimaalmääraks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust toetanud prokuröri seletuse, leidis: Avaldus on seaduslik, põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsuses A.A., M.I. ja O.G. süüdistusasjas, samuti
4. aprilli
5. a otsuses E.M., A.G., R.G., ja A.K. süüdistusasjas väljendatud seisukohaga ning see tuleb rahuldada. Ajal, mil O. Pitjukov pani toime

§ 101

järgi kvalifitseeritavad tahtlikud tapmised, oli kriminaalkoodeksi selle paragrahvi sanktsiooni kohaselt võimalik mõista karistuseks kas vabadusekaotus kaheksast kuni viieteistkümne aastani või surmanuhtlus. Eluaegse vabadusekaotuse mõistmist aga kõnealuste kuritegude toimepanemise ajal kehtinud kriminaalseadusesette ei nähtud. Seega - kooskõlas

§ 6lg-s 3 sätestatuga oli välistatud ka sellise karistuse mõistmine O.

Pitjukovile. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 , Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsus Oleg Pitjukovile

§ 101

p-de 3, 7 ja 8 järgi karistuse mõistmise ning

§ 40lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõistetud lõpliku karistuse osas.

2. Mõista Oleg Pitjukovile

§ 101

p-de 3, 7 ja 8 järgi karistuseks viisteist aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 3.

§ 40lg 1 alusel lugeda Oleg Pitjukovile Pärnu Maakohtu 20.

oktoobri 1997. a otsusega mõistetud kergemad karistused kaetuks

§ 101

p-de 3, 7 ja 8 järgi mõistetud karistusega, mõistes talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks viisteist aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

1. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus muutmata.
4. Riigiprokuröri asetäitja avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
5. aprillil
6. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter Vaher