3-1-3-14-98

3-1-3-14-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Rapla Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsusega mõisteti A.K. süüdi KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 6 kuulise vabadusekaotusega.
5. novembrist
6. a kuni
7. novembrini
8. a viibis A.K. eelvangistuses. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse tegemise kuupäev
9. jaanuar
10. a. Harju Maakohtu
11. mai
12. a otsusega mõisteti A.K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 alusel liideti osaliselt Rapla Maakohtu poolt mõistetud karistus 6 kuud vabadusekaotust ning lõplikuks karistuseks loeti kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
13. jaanuar
14. a, s.o A.K. vahi alla võtmise kuupäev. Kohtuotsus seadusjõustus. Riigikohtule esitas A.K. avalduse kohtuvea parandamiseks. Avalduses taotleb ta eelvangistuses viibitud aja
15. novembrist
16. a kuni
17. novembrini
18. a, s.o 12 päeva arvestamist lõpliku karistuse tähtaja hulka. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt kuulub avaldus rahuldamisele, l e i d i s: Rapla Maakohus, mõistes
19. jaanuaril
20. a. A.K. süüdi ja karistades teda kuuekuulise vabadusekaotusega, ei arvestanud eelvangistusaega karistuse tähtaja hulka. A.K. peeti KrMK § 102 järgi kahtlustatavana kinni
21. novembril
22. a ja seejärel
23. novembril
24. a kohaldati tema suhtes tõkendit vahi alla võtmine.
25. novembril
26. a vabastati A.K. juurdleja määrusega vahi alt ja tema suhtes kohaldati tõkendit allkiri elukohast mittelahkumise kohta.
27. jaanuaril
28. a võeti A.K. vahi alla seoses uue kriminaalasjaga. Seega viibis A.K. seonduvalt Rapla Maakohtus
29. jaanuaril
30. a arutatava kriminaalasjaga vahi all 12 päeva s.o
31. novembrist
32. a kuni
33. novembrini
34. a. Rapla Maakohus on eiranud KrK §-s 45 sätestatud nõuet, mille kohaselt kohus peab arvestama eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka ja KrMK § 275 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust, et süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas peab olema näidatud ärakandmisele kuuluv lõplik karistus. Rapla Maakohtu viga on edasi kandunud Harju Maakohtu
35. mai
36. a otsusesse. Harju Maakohus mõistis A.K-le lõpliku karistuse KrK § 40 lg 3 alusel ja liitis Rapla Maakohtu poolt eelnevalt mõistetud karistuse. Vaatamata sellele, et kohtuotsuse resolutiivosas märgitakse, et liitmine toimub osaliselt, on Harju Maakohus liitnud mõistetud karistused täielikult. Lõplikuks karistuseks on mõistetud kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks on loetud
37. jaanuar
38. a, s.o kuupäev, mil A.K. võeti vahi alla seonduvalt Harju Maakohtus arutatava kriminaalasjaga. Lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse mõistmisel jäeti aga arvestamata eelvangistuses viibitud aeg 7.-
39. novembrini
40. a ja karistuste osalise liitmise põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrK §-st 45 ning AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
41. Tühistada Harju Maakohtu
42. mai
43. a otsus A.K-le lõpliku karistuse mõistmise osas.
44. Lugeda A.K-le KrK § 40 lg 3 alusel lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 11 (üksteist) kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda
45. jaanuar
46. a.
47. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
48. A.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub
49. mail
50. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep