← Eesti

3-1-3-15-98

3-1-3-15-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. augustil 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul koht

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa T.K. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti T.K. kohtu alla süüdistatuna KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi selles, et ta öösel vastu

  1. aprilli
  2. a, eelneval kokkuleppel S.Š-ga ja S.K-ga, kes eelnevalt oli koos R.Rga avanud R.F. korteri lukustatud ukse, varastas V linnas J tn x-x salaja kannatanu vara kokku 17290 krooni väärtuses. Valga Maakohtu
  3. augusti
  4. a määrusega lõpetati S.Š. suhtes kriminaalmenetlus seoses tema surmaga. Sama kohtu
  5. veebruari
  6. a määrusega kuulutati T.K. tagaotsitavaks ning kriminaalmenetlus tema suhtes peatati. Valga Maakohtu
  7. veebruari
  8. a otsusega mõisteti R.R. ja S.K. eeltoodud süüdistuses süüdi ning nende suhtes tehtud kohtuotsus on seadusjõus. Valga Maakohtu
  9. mai
  10. a otsusega mõisteti T.K.

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi tagaselja ning teda karistati üheksakuulise vabadusekaotusega. Vastavalt Kr

K § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi üheaastase katseajaga. Maakohus põhistas kriminaalasja arutamist ilma kohtualuseta sellega, et T.K. ei olnud alates

  1. a augustikuust kohtukutsetele reageerinud ega kohtuistungitele ilmunud. Samas oli ta rikkunud tõkendit allkirja elukohast mittelahkumise kohta ning jätnud politseiasutusse teatamata enda elukoha muutusest ning uuest asukohast. Tulenevalt eeltoodust maakohus järeldas, et T.K. hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning kriminaalasja arutamine ja kohtualuse süüdimõistmine on vastavalt KrMK §-le 208 lg 2 võimalik ka ilma temata. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse seda, et T.K. on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimasel korral Valga Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsusega

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Karistuseks mõisteti talle kaheaastane vabadusekaotus tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kohtualune pani käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo toime kaks kuud peale süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, s. o katseajal. Veel arvestas kohus seda, et otsuse tegemise ajaks on kuriteo toimepanemisest möödunud neli aastat ning sellest tulenevalt pidas kohus võimalikuks KrK § 47 sätete kohaldamist. Maakohus luges karistusaja hulka vahi all viibitud aja s. o

  1. juulist kuni
  2. augustini
  3. a. Valga Maakohtu
  4. mai
  5. a otsust apellatsiooni korras vaidlustatud ei ole. Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee esitas
  6. mail
  7. a avalduse viimatinimetatud kohtuotsuses sisalduvate kohtuvigade parandamiseks. Prokurör leiab, et T.K. järjekordne karistusest vabastamine KrK § 47 sätete alusel on ebaseaduslik, sest uus kuritegu pandi toime katseajal. Veel leiab prokurör, et põhjendamatu oli kriminaalasja arutamine ilma kohtualuse osavõtuta vastavalt KrK §-le 208 lg 2, sest pole täidetud kohustuslikud tingimused tagaselja otsuse tegemiseks, s. o kohtualuse viibimine väljaspool Eesti Vabariigi piire eesmärgiga kohtust kõrvale hoida. Prokurör on seisukohal, et tegemist on menetlusnormide olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 3 mõttes. Tulenevalt eeltoodust, palub avaldaja Valga Maakohtu
  8. mai
  9. a otsuse tühistada ja saata see samale kohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, kes toetasid avaldust, t u v a s t a s: Vastavalt KrMK § 208 lg-le 1 toimub kriminaalasja arutamine esimese astme kohtu istungil kohtualuse osavõtul, kelle ilmumine kohtusse on kohustuslik. Sellest seaduse nõudest on vaid üks erand, s. o kui kohtualune viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. Ülaltoodud nõue tuleneb otseselt Põhiseaduse §-st 24, kus on öeldud, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Seega KrMK § 208 lg 1 rikkumine on ühtlasi inimese ühe põhiõiguse rikkumine ja vastavalt AKKS § 39 lg 4 tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium selle kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Valga Maakohtu
  10. veebruari
  11. a määrusega peatati kriminaalasjas menetlus T.K. suhtes kuni tema tabamiseni ja kuulutati T.K. tagaotsitavaks. Toimikus puuduvad aga materjalid selle kohta, kas see määrus on saadetud täitmisele ja juhul, kui seda on ka tehtud, puudub toimikus informatsioon tagaotsimise tulemuste kohta. Kriminaaltoimikus on üksnes Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Aadressbüroo teatis selle kohta, et T.K. elas V linnas, U tn x-x ja
  12. detsembril
  13. a on ta sealt välja registreeritud. Sellest õiendist aga ei selgu, et T.K. viibib väljaspool Eesti vabariigi piire ja selline kohtu järeldus on üksnes oletuslik, millele ei või rajaneda kohtuotsus. Seega on Valga Maakohus rikkunud KrMK § 208 lg-s 2 toodud nõudeid kriminaalasja arutamiseks ilma kohtualuse osavõtuta. Valga Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka kriminaalseadust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
  14. veebruaril
  15. a mõistis Valga Maakohus T.K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistas 2 aasta vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel kolmeaastase katseajaga. Uue kuriteo pani T.K. toime
  16. a aprillis, s. o katseajal. Valga Maakohtu
  17. mai
  18. a otsusega karistati T.K.
  19. a aprillis toimepandud kuriteo eest vabadusekaotusega ja jällegi vabastati karistuse kandmisest tingimisi katseajaga. Selline karistusest vabastamine on vastuolus KrK § 47 lg-s 5 sätestatuga ja kohtupraktikaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes asunud korduvalt seisukohale (näit. kohtuotsus 3-1-1-49-96 A.D. süüdistusasjas jt.), et tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist. Juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 63 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  20. Tühistada Valga Maakohtu
  21. mai
  22. a otsus T.K.

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Valga Maakohtule.

  1. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
  2. Välja mõista T.K-lt
  3. 80 krooni kohtukulu riigituludesse. Kohtuotsus jõustub
  4. augustil
  5. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.