3-1-3-16-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. septembril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul koh

§ 139lg 2 p 1, 2 ja 3 ning § 144 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa I.A. ja I.I. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Valga Maakohtu 3. detsembri 1997. a otsusega mõisteti I.A. ja I.I. süüdi

§ 139

lg 2 p‑de 1, 2 ja 3 ja

§ 144

järgi ning mõlema kuriteo eest karistati neid kaheksakuulise vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti neile lõplikuks karistuseks üks aasta vabadusekaotust tingimisi üheaastase katseajaga. I.A. ja I.I. mõisteti

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi selles, et nad 21.

aprillil

1. a eelneval kokkuleppel tungisid lukustamata uksest sisse Valga H vallas asuvasse AS I varastasid sealt 100 kg alumiiniumtraati väärtusega 2500 krooni. saekaatrisse ja Veel mõisteti kohtualused süüdi selles, et nad eelneval kokkuleppel
2. mail
3. a, lõigates isoleeritud plekikääridega maha pingestatud elektriliini juhtmed, varastasid eeltoodud vallas asuvast X talust 150 kg alumiiniumist juhet, põhjustades omanikule H.H-le varalise kahju 5250 krooni. Lisaks sellele
4. mail
5. a lõigates viimatinimetatud talu juurest maha 1 km ulatuses elektriliine, varastasid nad 390 kg alumiiniumtraati ning tekitasid H.H-le varalist kahju 13650 krooni.
6. mail ja
7. mail
8. a toimepandud kuriteoepisoodidega rikkusid nad tahtlikult võõrast vara ja tekitasid H.H-le olulise varalise kahju 35683 krooni, pannes seega toime

§ 144järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Valga Maakohtu

1. detsembri
2. a otsust kassatsiooni korras vaidlustatud ei ole. Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee esitas kohtuvigade parandamise avalduse, milles palus Valga Maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning I.A. ja I.I. süüdistuses

§ 144järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Avaldaja ei nõustu I.A. ja I.I. kuritegudele antud juriidilise hinnanguga ning leiab, et pole õige kvalifitseerida nende käitumist ideaalkonkurentsis nii vargusena kui ka vara tahtliku hävitamisena. Prokurör on seisukohal, et süüdimõistetutel puudus tahtlus just vara hävitamiseks või rikkumiseks ning see oli üksnes varguse täideviimise vahendiks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, kes mõlemad taotlesid kohtuvea parandamise avalduse rahuldamist, leidis: Kuritegude ideaalkonkurentsiga on kriminaalõiguse seisukohast tegemist juhtudel, kui süüdlane on ühe teoga toime pannud enam kui ühe Kriminaalkoodeksi eriosa erinevate paragrahvide dispositsioonides kirjeldatud kuriteo. Kuigi kuritegude objektiivne külg on ideaalkonkurentsi puhul ühine, erinevad kuriteod objekti ning eriti subjektiivse külje poolest. Seetõttu on isiku süüdimõistmisel kuritegude ideaalkonkurentsi eest vajalik tuvastada kõikide konkurentsi kuuluvate kuritegude koosseis kõikide kuriteokoosseisu elementide järgi.

§ 144kirjeldatud kuritegu on võimalik toime panna nii otsese kui kaudse tahtlusega.

Käesolevas kriminaalasjas on aga nii I.A-le kui ka I.I-le esitatud süüdistus selles, et nad “... teadlikult rikkusid võõrast vara...” . Seega on süüdistus ebakonkreetne, selles ei kajastu kohtualuste süü vorm, samuti

§ 144järgi inkrimineeritud kuriteo objekt.

Ka kohtuotsuses pole eraldi analüüsitud kohtualuste tahtluse vormi ning seda tõendavaid asjaolusid eraldi kõikide ideaalkonkurentsis kvalifitseeritud kuritegude osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et I.A. ja I.I. tahtlus panna toime

§-s 144 kirjeldatud kuritegu, on jäänud kohtuotsuses motiveerimata. Seetõttu kuuluvad need isikud õigeksmõistmisele. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Valga Maakohtu 3. detsembri 1997. a kohtuotsus I.A. ja I.I. süüdimõistmises

§ 144

järgi ja neile

§ 40la 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas.

Mõista I.A. ja I.I.

§ 144järgi õigeks seoses kuriteokoosseisu puudumisega.

Välja mõista I.A-lt 424 krooni ja 80 senti ning I.I-lt 477 krooni ja 90 senti kaitsetasu riigieelarve tuludesse. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 8. septembril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep