3-1-3-19-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul
§ 164
lg 1 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks poolkinnises vanglas ühes õiguskaitseorganites töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks. D.Š.
§ 203järgi ja teda karistati arestiga kolmeks kuuks.
Tallinna Linnakohus kvalifitseeris K.R. ja D.Š. kuriteo ümber põhjendusel, et altkäemaksu väljapressimine ei leidnud kohtus tõendamist ning D.Š. polnud kuriteo toimepanemise ajal ametiisik. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused K.R., tema kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo ja D.Š. . K.R. ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo taotlesid K.R-le mõistetud karistuse kergendamist põhjendusel, et see ei vasta toimepandud kuriteo raskusele ning süüdimõistetu isikule. Apellandid taotlesid KrK § 47 sätete kohaldamist ning K.R. tingimisi karistusest vabastamist. D.Š. taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellant motiveeris oma kaebust sellega, et ta ei ole kuritegu toime pannud ja kohtuotsuses ei ole temale KrK § 203 järgi inkrimineeritud kuritegu kvalifitseeritud lõikelise täpsusega. Süüdimõistmise korral palus apellant end karistada rahatrahviga, sest arestiga karistamine pole põhjendatud ning linnakohtu otsuses on aresti kohaldamine motiveerimata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 27. veebruari 1998. a otsus osaliselt. D.Š.
§ 203lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle rahatrahv 300 päevamäära ulatuses, s.
o 6600 krooni. Nii K.R-lt kui ka D.Š-lt mõisteti välja 5000 krooni riigituludesse. Linnakohtu otsusesse tehti täpsustus K.R-le mõistetud lisakaristuse osas. Temalt võeti ära õigus töötada õiguskaitseorganites ametikohtadel, mis on seotud operatiivülesannete täitmisega. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Riigiprokuratuuri prokurör Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a ja Tallinna Linnakohtu
- veebruari
- a otsustes. Avaldaja taotleb kohtuotsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule põhjendusel, et K.R. ja D.Š. kuritegudele antud juriidiline hinnang on väär ning sellest tulenevalt on ka mõistetud karistused ebaõiged. Š Vaidlustamata K.R. ja D.Š. süüdistustest KrK § 164 lg 2 p 4 väljajätmist, leiab avaldaja, et mõlema süüdimõistetu tegevus tuleb kvalifitseerida KrK § 164 lg 2 p 2 järgi. Avaldaja põhistab oma seisukohta sellega, et on tõendatud süüdimõistetute ühine, eelneval kokkuleppel põhinev tegutsemine ning saadud raha hilisem omavaheline jagamine. Prokurör ei nõustu Tallinna Linnakohtu otsuses sisalduva järeldusega, et D.Š. ei saa vastutada altkäemaksu võtmise eest põhjusel, et ta polnud kuriteo toimepanemise hetkel ametiisik. Avaldaja on seisukohal, et kuigi kuritegu KrK § 164 järgi on ametialane kuritegu võib iga isik olla selle kuriteo täideviija või täideviimisele kaasaaitaja juhul, kui ta tegutseb koos ametiisikuga altkäemaksu saamise huvides. Kohtuistungil jäi prokurör avalduse juurde ja taotles selle rahuldamist. Kaitsjad leidsid, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendamatu. R. Kiviloo taotles K.R. osas kohtuotsuste muutmata jätmist. L. Olovjanišnikov ei vaielnud kohtuotsuste tühistamise taotluse vastu, kuid leidis, et D.Š. olukorra raskendamine ei ole põhjendatud ning ta ei saa vastutada ametialase kuriteo eest täideviijana. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a ja Tallinna Linnakohtu
- veebruari
- a otsused kuuluvad tühistamisele D.Š. osas. Tallinna Linnakohtu otsusega tuvastati, et on tõendatud K.R. ja D.Š. süü altkäemaksu võtmises, kuid ei ole tõendatud nende süü altkäemaksu saamises väljapressimise teel. Veel leidis linnakohus, et kuna D.Š. ei olnud kuriteo toimepanemise ajal ametiisik, siis kuulub temale KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi esitatud süüdistus ümberkvalifitseerimisele KrK § 203 lg 1 järgi, s.o teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamisena. K.R. poolt toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida KrK § 164 lg 1 järgi (t.l. 242). Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Linnakohtu otsuses toodud seisukohaga, et D.Š ei saa vastutada täideviijana kuriteo toimepanemise eest KrK § 164 järgi, kuna ta ei olnud kuriteo toimepanemise ajal ametiisik. Kuritegu KrK § 164 järgi eeldab nn. erisubjekti, kelleks on ametiisik. Seega saab selle kuriteo täideviijaks olla üksnes isik, kes vastab erisubjekti tunnustele. Kui ametiisiku poolt altkäemaksu võtmises osaleb ka isik, kes ei ole ametiisik, saab viimane vastutada vaid kuriteost osavõtu eest kitsamas mõttes (organisaatorina, kihutajana, kaasaaitajana) või altkäemaksu vahendamise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et linnakohtu järeldused D.Š. poolt toimepandu osas on vastuolulised. Ühelt poolt on kohus lugenud tõendatuks D.Š. süü altkäemaksu võtmises, s.o KrK § 164 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid teiselt poolt on ta D.Š. süüdi tunnistanud KrK § 203 lg 1 järgi. Seda vastuolu ei ole kõrvaldatud ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusega. Seejuures on kohtuotsustes motiveerimata, miks D.Š. (vaatamata sellele, et ta ei ole ametiisik) tegevus on kuritegu KrK § 203 lg 1 järgi ja miks on välistatud KrK § 164 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteost osavõtu koosseis. Motiivide puudumine kohtuotsuses on AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. K.R. osas on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus ja Tallinna Linnakohtu otsus ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud osas seaduslikud ja põhjendatud ning ei kuulu seetõttu tühistamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 2; 64 p 2; 65 lg 3 ja 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a ja Tallinna Linnakohtu
- veebruari
- a otsused D.Š. süüditunnistamises KrK § 203 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtusse.
- Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
- Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.
- Välja mõista D.Š-lt riigieelarve tuludesse 849,60 krooni (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni 60 senti) kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
- oktoobril
- a ning ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg