K § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa M.K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, V.S. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti M.K. ja V.S. kohtu alla muuhulgas süüdistuses KrK § 139 lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi selles, et nad
lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kuriteo toimepanemisele kaasaaitajana ja teda karistati vabadusekaotusega neljaks kuuks. Veel mõisteti M.K. süüdi KrK § 140 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest üks aasta kaks kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Süüdistuses KrK § 185 lg 2 järgi mõisteti M.K. õigeks. Sama otsusega mõisteti V.S. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega neljaks kuuks. KrK § 41 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks neli kuud ja kolm päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Tallinna Linnakohus kvalifitseeris M.K. kuriteo KrK § 17 lg 6 järgi põhjusel, et ta aitas V.S-l varastatud televiisori H.K. korterist ära viia. Esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas M.K. lõpliku karistuse mõistmise ja V.S. vaidlustas lõpliku karistuse mõistmise KrK § 41 sätete järgi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 5. mai 1998. a otsus osaliselt. M.K. mõisteti õigeks süüdistuses KrK §
K § 139 lg 2 p 1 järgi. Linnakohtu poolt mõistetud karistused jäid muutmata. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus, mõistes M.K. süüdi varguse toimepanemisele kaasaaitajana, kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust, kuid sellesisulise apellatsioonprotesti puudumisel puudusid kohtul volitused kohtualuse süüdimõistmiseks kuriteo kaastäideviijana. Samas pidas ringkonnakohus vajalikuks märkida, et tulenevalt linnakohtu ebaõigest järeldusest, tuleb mõlema kohtualuse süüdistusest välja jätta KrK § 139 lg 2 p 1, s. o kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt. Ringkonnakohus põhistas oma seisukohta sellega, et kuriteost osavõtu muud vormid, peale kuriteo täideviimise, on käsitletavad küll kuriteost ühise osavõtuna, kuid mitte kuriteo toimepanemisena isikute grupi poolt. Siinkohal leidis ringkonnakohus, et kohtualuste tegevusele saab õige hinnangu anda alles peale ebaõigete kohtulahendite tühistamist kohtuvigade parandamise korras. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud otsustes. Avaldaja leiab, et Tallinna Linnakohtu poolt antud juriidiline hinnang M.K. käitumisele H.K. vara salajase varguse episoodis on ebaõige ning tema kuritegu tulnuks kvalifitseerida KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Samas jõuab prokurör järeldusele, et eelnimetatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine tõi kaasa ka V.S. põhjendamatu õigeksmõistmise KrK § 139 lg 2 p 1 järgi. Avalduses märgitakse, et mõlema astme kohtutes on leidnud tõendamist, et süüdimõistetud sisenesid üheskoos lukustuse kõrvaldamise teel võõrasse korterisse ja viisid salaja ära korteriomanikule kuuluvat vara, kusjuures M.K. oli see, kes televiisori korterist välja kandis. Kuna M.K. osales vahetult ja teadvalt võõra vara hõivamises, siis on vaieldamatult tegemist salajase varguse kaastäideviimisega mõlema süüdimõistetu poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära kaitsjad ja prokuröri, kes kõik taotlesid kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamist, l e i d i s: Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust, tunnistades M.K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 17 lg 6 järgi V.S. poolt toimepandud vargusele kaasaaitajana. Vastavalt KrK § 17 lg-le 6 on kaasaaitaja isik, kes aitas kaasa kuriteo toimepanemisele nõuandega, juhatusega, vahendi või riista andmisega, takistuse kõrvaldamisega või muul viisil soodusolukorra loomisega, samuti isik, kes eelnevalt lubas varjata kurjategijat, kuriteo toimepanemise vahendit või riista, kuriteo jälgi või kuritegelikul teel saadud eset. Sama paragrahvi 3-nda lõike kohaselt on aga kuriteo täideviija isik, kes pani vahetult toime kuriteo. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli M.K. kuriteo täideviija, sest sisenes koos V.S.ga kannatanu korterisse, kust viis isiklikult ära kannatanule kuuluva televiisori. See fakt, et M.K. endale ühtegi varastatud eset ei saanud ja V.S. andis talle varastatu eest üksnes raha, ei oma tähtsust tema tegevusele juriidilise kvalifikatsiooni andmisel. Kuidas salajase varguse teel saadud võõras vara peale kuriteo toimepanemist jagatakse, ei mõjuta juba lõpuleviidud kuriteo kvalifikatsiooni. Ülaltoodud kohtuviga M.K. poolt toimepandud kuriteo kvalifitseerimisel tõi kaasa ka ringkonnakohtu poolt M.K. ja V.S. ebaõige õigeksmõistmise KrK § 139 lg 2 p 1 - §
Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.