Obsah (5)

§ 139§ 41§ 47§ 45§ 40

3-1-3-23-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. oktoobril 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jür

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa A.D. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti A.D. Tartu Linnakohtu 25. augusti 1992. a otsusega süüdi

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 41alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 28.

mai 1990. a otsusega mõistetud kolmeaastane vabadusekaotuslik karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat vabadusekaotust. Vastavalt

§ 47sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Kohtuotsuse kohaselt mõisteti A.D. süüdi

1. ja
2. veebruaril
3. a toimepandud salajase varguse eest. Selle süüdistusega seoses viibis ta vahi all
4. märtsist kuni
5. augustini
6. a. A.D. peeti kuritegudes kahtlustatavana uuesti kinni
7. aprillil
8. a ning alates
9. aprillist
10. a võeti ta vahi alla.
11. mail
12. a vabastati ta vahi alt põhjusel, et talle ei esitatud tähtaegselt süüdistust. Uuesti võeti A.D. vahi alla
13. oktoobril
14. a ja teda süüdistati salajastes vargustes, mis olid toime pandud
15. jaanuarist
16. a kuni
17. septembrini
18. a. Tartu Linnakohtu
19. septembri
20. a otsusega mõisteti A.D. eeltoodud salajastes vargustes süüdi

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks.

§ 41lg 1 alusel liideti sellele karistusele Tartu Linnakohtu 25.

augusti 1992. a otsusega mõistetud karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti kuus aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

§ 45

alusel loeti karistuse tähtaja hulka vahi all viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti

1. oktoober
2. a. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsusega Tartu Linnakohtu
5. septembri
6. a otsus tühistati A.D-le mõistetud lõpliku karistuse osas. A.D-le mõisteti lõplikuks karistuseks

§ 41

alusel viis aastat ja kaks kuud vabadusekaotust.

§ 45alusel loeti sellest karistusest kantuks ajavahemik 26.

aprillist kuni

1. maini 1993, s.o. 14 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti viis aastat üks kuu ja kuusteist päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja algus jäeti samaks, s.o
2. oktoober
3. a. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata. Lisaks eeltoodule mõisteti A.D. süüdi Tartu Linnakohtu
4. aprilli
5. a otsusega eelmisest süüdistusest eraldatud kuritegudes, mis olid toime pandud
6. aasta aprillis. Nimetatud otsusega mõisteti A.D. süüdi

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati kaheksakuulise vabadusekaotusega.

Vastavalt

§ 40lg 3 sätetele liideti sellele karistusele Tartu Linnakohtu 12.

septembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. s.o 2 aastat 7 kuud ja 16 päeva ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti kolm aastat ja kaks kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas arvates kohtuotsuse tegemise päevast. A.D. osas viimatinimetatud kohtuotsust vaidlustatud ei ole. Süüdimõistetu A.D. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks Tartu Linnakohtu
2. septembri
3. a otsuses ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
4. novembri
5. a otsuses, millega jäeti lõpliku karistuse mõistmisel arvestamata tema poolt vahi all viibitud aeg, s.o
6. märts kuni
7. august
8. a. Avaldaja palub lugeda nimetatud ajavahemiku karistustähtaja hulka ning lühendada selle võrra lõplikult kandmisele kuuluvat karistustähtaega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära vandeadvokat A. Froschi, kes taotles avalduse rahuldamist ning A.D. vabastamist seoses karistuse ärakandmisega, prokurör M. Püssi, kes samuti taotles avalduse rahuldamist, leidis: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.D. viibis vahi all
9. märtsist
10. a kuni
11. augustini
12. a ( 5 kuud ja 25 päeva), mil ta vabastati kohtusaalis seoses

§ 47sätete kohaldamisega.

Tartu Linnakohus on oma

1. septembri
2. a kohtuotsuses õigesti kohaldanud

§ 41

sätteid ning liitnud mõistetud karistusele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, kuid ei ole arvesse võtnud A.D. poolt eelmises kriminaalasjas vahi all viibitud aega. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23, novembri 1995. a kohtuotsuses ei ole seda viga parandanud. Seega on kohtud rikkunud

§ 45sätteid.

Tartu Linnakohtu

1. aprilli
2. a kohtuotsusega on A.D. süüdi mõistetud kuritegude eest, mis ta pani toime
3. aasta aprillikuus, seega enne
4. septembri
5. a kohtuotsust. Kuna mõlema kohtuotsusega mõisteti ta süüdi

§ 139

lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi, siis puudus kohtul seaduslik alus nende karistuste liitmiseks, sest kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 40

lubas liita vaid karistusi, mis olid mõistetud

eriosa erinevate paragrahvide järgi. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tartu Linnakohtu 22. 04. 1996. a kohtuotsus A.D-le

§ 40lg 3 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23.11.
2. a kohtuotsus A.D. eelvangistusaja karistuse kandmise hulka arvamise osas.

§ 45alusel lugeda A.D.

karistusest ärakantuks ajavahemik

1. märts "25 augus
2. a, s. o. 5 kuud ja 25 päeva ja
3. aprill-10 mai
4. a, s.o. 15 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda
5. oktoober
6. a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
7. Vabastada A.D. vanglast seoses karistuse ärakandmisega.
8. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
9. oktoobril
10. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kalm, Jüri Rätsep, Peeter Vaher