← Eesti

3-1-3-26-98

3-1-3-26-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. detsembril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja J.T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa J.T. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Viljandi Maakohtu
  3. mai
  4. a otsusega lihtmenetluse korras KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi tunnistatud J.T-le mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. J.T. tõkend " vahi all pidamine " jäeti muutmata ja karistuse kandmise alguseks loeti
  5. veebruar
  6. a s. o tema kinnipidamise kuupäev. Järgnevalt tunnistati J.T. süüdi Valga Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 kohaselt liideti nimetatud karistusele Viljandi Maakohtu
  9. mai
  10. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osana 2 kuud ja 7 päeva vabadusekaotust ning J.T-le mõisteti lõplikuks karistuseks 8 kuud ja 7 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Tõkend " vahi all pidamine " jäeti muutmata ja karistuse kandmise aja alguseks loeti selle kohtuotsuse tegemise kuupäev "
  11. juuni
  12. a. Valga Maakohtu lahend vaadati läbi apellatsioonikorras J.T. kaassüüdimõistetu Anti Stranbergi apellatsioonkaebuse alusel ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  13. oktoobri
  14. a otsusega jäeti esimese astme kohtu otsus muutmata. J.T. on esitanud avalduse kohtuvea parandamiseks. Ta selgitab, et apellatsioonikohus arutas asja ilma temata ning jättis arvestamata, et Valga Maakohtu poolt arutatud asjas oli ta 4 kuud ja 8 päeva vahi all kuni ta vabastati
  15. detsembril
  16. a kohtumäärusega eelvangistusest. Seda ajavahemikku ei ole aga loetud ärakantud karistuse hulka. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja ning prokuröri seletused, kes mõlemad toetasid avalduse rahuldamist, l e i d i s: KrK § 45 kohaselt peab kohus lugema eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka. J.T. ja A.S. kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti J.T.
  17. juulil
  18. a Valgamaal O linnas toimepandud autovarguses kahtlustatavana kinni.
  19. juulil
  20. a ja
  21. augustil
  22. a kohaldati tema suhtes tõkendina vahi all pidamine.
  23. detsembril
  24. a vabastati ta Valga Maakohtu määrusega vahi alt ja tõkendina kohaldati tema suhtes allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Järgnenud kohtulahendites on see eelvangistuses viibitud aeg jäänud KrK § 45 mõtte kohaselt arvestamata. Juhindudes KrK § 45, AKKS § 779, § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  25. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  26. oktoobri
  27. a otsus ja Valga Maakohtu
  28. juuni
  29. a otsus J.T-le mõistetud lõpliku karistuse osas.
  30. Arvestada J.T-le mõistetud karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aeg
  31. juulist
  32. a kuni
  33. detsembrini
  34. a s. o 4 kuud ja 8 päeva.
  35. Seoses karistuse ärakandmisega vabastada J.T. viivitamatult vahi alt.
  36. J.T. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
  37. Välja mõista J.T-lt kaitsjatasu
  38. 80 krooni riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
  39. detsembril
  40. a ja ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.