III-3/1-2/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 17. veebruaril 1995. a. Võsu Vallavolikogu kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine eluruumide tööandja eluruumiks tunnistamise asjas Riigikohtu halduskollee

ja Eluruumide erastamise seadusega. Kaebuse kohaselt soovisid kaebuse esitajad erastada nende kasutuses olevaid eluruume, mis kuuluvad Käsmu metskonnale. Riikliku Metsaameti

1. mai
2. a. kirjaga nr. 6-5/196 jäeti avaldajate taotlus rahuldamata.
3. mail
4. a. said kaebuse esitajad Võsu Alevivolikogu
5. juuli
6. a. otsusenr. 69, mille punktiga 5 tunnistati Käsmu metskonnale kuuluvad elamud, sealhulgas kaebuse esitajate eluruumid, tööandja eluruumideks. Õ. Kelder, T. Tiideberg ja A. Tulp leidsid, et kuna elamu ei olnud varem teenistuslik eluruum, siis selle arvamine tööandja eluruumiks oli vastuolus

§-ga

1. Ebaõige oli ka Neeme tee 35 elamu arvamine
2. juulil
3. a. tööandja eluruumide hulka, kuna selle kasutaja A. Tulp ei olnud sel ajal enam metskonna töötaja. Kaebuse esitajad palusid kohtu seisukohta ka selles, kas kohaliku omavalitsuse organ ei ole rikkunud

§ 71nõuet tunnistada esitatud eluruumid tööandja eluruumideks 1 kuu jooksul, s.o.

1. juuliks
2. a. Samuti leidsid kaebuse esitajad, et Võsu Vallavolikogu
3. aprilli
4. a. otsus nr. 48, millega arvati Käsmu metskonna tööandja eluruumide hulgast välja Võsul Männi t. 2, 3, 4 ja 5 asuvad elamud, on vastuolus Eluruumide erastamise seaduse §-ga 3 lg 5 p.
5. Kaebuse esitajad väitsid, et volikogu
6. mai
7. a. otsus, millega jäeti nende taotlus volikogu
8. juuli
9. a. otsuse nr. 69 punkti 5 tühistamiseks rahuldamata, ei ole kooskõlas Eluruumide erastamise seaduse §ga
10. Lääne-Viru halduskohtuniku
11. juuli
12. a. otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati Võsu Alevivolikogu
13. juuli
14. a. otsus nr. 69 seadusevastaseks ning kohustati Võsu Vallavolikogu tühistama nimetatud otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul. Kohtuotsuse kohaselt rikkus volikogu

§-des 68 ja 71 kehtestatud tähtaegu ja seetõttu on

1. juuli
2. a. otsus nr. 69 tervikuna seadusega vastuolus. Otsuses leiti, et kuna seadus ei sätesta, millistel tingimustel arvatakse eluruumid tööandja eluruumide hulgast välja, siis pole alust tunnistada vallavolikogu
3. aprilli
4. a. otsust nr. 48 seadusevastaseks. Võsu Vallavolikogu esitas Lääne-Viru halduskohtuniku
5. juuli
6. a. otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsus tühistada ja teha uus otsus ning jätta rahuldamata Õ. Kelderi, A. Tulpi ja T. Tiidebergi kaebus Võsu Alevivolikogu
7. juuli
8. a. otsuse nr. 69 seadusevastaseks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ületas halduskohus kaebuse läbivaatamisel kaebuse piire. Kohus tühistas volikogu
9. juuli
10. a. otsuse tervikuna, kuigi kaebus oli esitatud vaid otsuse punkti 5 tühistamiseks. Apellant väitis, et

st ei tulene, et

1. juuliks
2. a. oleks tulnud volikogus lahendada tööandja eluruumideks tunnistamise taotlused. Ringkonnakohtu istungil muutis apellandi esindaja osaliselt apellatsioonkaebuses esitatud taotlusi ja leidis, et Võsu Alevivolikogu
3. juuli
4. a. otsuse nr. 69 punkt 5 on ebaseaduslik T. Tiidebergi kasutuses oleva Männi t. 6 ja A. Tulpi kasutuses oleva Neeme tee 35 eluruumide osas. Õ. Kelderi kasutuses oleva Männi t. 7 eluruumi osas jäi apellandi esindaja apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde. Viru Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a. otsusega muudeti Lääne-Viru halduskohtuniku
7. juuli
8. a. otsust ja tunnistati seadusevastaseks Võsu Alevivolikogu
9. juuli
10. a. otsuse nr. 69 punkt
11. Ülejäänud osas jäeti kohtuotsus muutmata. Võsu Vallavolikogu esitas Viru Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada, teha uus otsus ja tunnistada Võsu Alevivolikogu
12. juuli
13. a. otsuse nr. 69 punkt 5 Võsul Männi t. 7 ja Kooli t. 28, 30 ja 32 asuvate elamute tööandja eluruumideks tunnistamise osas seaduslikuks. Kassaator väidab:
14. Käsmu Metskond esitas
15. mail
16. a.

§ 68

kohaselt tolleaegsele Võsu Alevivolikogule ettepaneku tunnistada kõik teenistuslikud eluruumid tööandja eluruumideks. Volikogu 31. juuli 1992. a. otsuse nr. 69 punktiga 5 seda tehtigi.

§-st 68 ei tulene, et volikogule anti küsimuse otsustamiseks aega

1. juulini
2. a.
3. Võsu Alevivolikogu
4. juuli
5. a. otsuse nr. 69 punktis 5 on lisaks kaebuse esitanud isikute kasutuses olevatele eluruumidele tunnistatud tööandja eluruumideks ka Võsul Kooli t. 28, 30 ja 32 asuvad eluruumid, mida kasutavad isikud, kes ei ole kohtu kaudu taotlenud nimetatud otsuse punkti 5 seadusevastaseks tunnistamist. Sellega rikkus Viru Ringkonnakohus HKS § 36 lg 1 p. 2 nõuet, kuna tegi otsuse Võsul Kooli t. 28, 30 ja 32 elavate isikute õiguste kohta, kes ise ei ole esitanud kohtule kaebust ja keda ei ole kutsutud ka kohtuistungile. T. Tiidebergi ja Õ. Kelderi vastustes kassatsioonkaebusele palutakse jätta Viru Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a. otsus jõusse. A. Tulp kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
8. aprillil
9. a. vastu võetud ja
10. a.
11. juulist jõustunud

§ 58

lg 1 sätestab, et tööandja eluruum on määratud isiku majutamiseks, kes on eluruumi omaniku või tiitlipärase valdajaga töö- või teenistussuhetes. Sama paragrahvi 3. lõike alusel otsustab eluruumi arvamise tööandja eluruumi hulka kohaliku omavalitsuse organ. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p. 1 alusel ei kuulu tööandjate eluruumid erastamisele.

§ 68

kohaselt pidid teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavad või kasutavad juriidilised isikud esitama hiljemalt

1. aasta
2. juuniks asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile ettepanekud ruumide tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt

§-le

1. Seega anti teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavatele või kasutavatele juriidilistele isikutele konkreetne tähtaeg tööandja eluruumiks tunnistamise ettepanekute esitamiseks. Käsmu metskond, kes omas teenistuslikke eluruume, esitas asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile - Võsu Alevivolikogule - tööandja eluruumiks tunnistamise ettepaneku
2. mail
3. a., seega õigeaegselt. Ekslik on Lääne-Viru halduskohtuniku ja Viru Ringkonnakohtu järeldus, et volikogu
4. juuli
5. a. otsus on tähtaja rikkumise tõttu seadusevastane. Elamuseadus ei kehtestanud tähtaega, mille jooksul kohalikud omavalitsuse organid pidid need ettepanekud läbi vaatama ja otsustama taotletavate eluruumide arvamise tööandja eluruumide hulka.

st tulenevalt ei ole tööandja eluruumiks tunnistamisel tähtis, kas teenistuslikku eluruumi omava või kasutava juriidilise isiku poolt tööandja eluruumiks taotletav eluruum oli varem teenistuslik või mitte, samuti see, et tööleping eluruumi kasutajaga oli

1. juuniks
2. a. lõppenud. Nimetatud asjaolud on olulised eluruumi üürilepingust tulenevate tsiviilõiguslike vaidluste lahendamisel. HKS § 12 lg 1 p. 2 järgi on halduskohtumenetluses protsessiosaliseks organi või asutuse esindaja või ametiisik, kelle õigusakti või toimingu peale on kaebus või protest esitatud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 kohaselt esindavad valda oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. Kohtumenetluses, milles vaidlustati Võsu Vallavolikogu otsused, oli protsessiosaliseks volikogu esimees. Kuigi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p. 4 sätestab, et vallavalitsus esindab valda kohtus, ei saa järeldada, et kohaliku omavalitsuse volikogu esimees kui vaidlustatud haldusakti andnud organi esindaja ei saa osaleda kohtumenetluses protsessiosalisena. Viru Ringkonnakohus, tunnistades seadusevastaseks Võsu Alevivolikogu
3. juuli
4. a. otsuse punkti 5 tervikuna, ületas kaebuse piire. Vaidlustatud ei ole Võsu alevis Kooli tänavas asuvate Käsmu metskonnale kuuluvate eluruumide tunnistamist tööandja eluruumideks. Seetõttu polnud ringkonnakohtul alust tunnistada volikogu otsust seadusevastaseks nimetatud tööandja eluruumide osas. Viru Ringkonnakohus on seadust vääralt kohaldanud ja rikkunud kohtumenetluse norme. Need rikkumised viisid asja ebaõigele otsustamisele. Eeltoodu põhjal ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. novembri
6. a. otsus haldusasjas nr. II-3-25/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Rahuldada Võsu Vallavolikogu kassatsioonkaebus ja tagastada Võsu Vallavolikogule kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
7. veebruaril
8. a. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann