← Eesti

III-3/1-3/95

III-3/1-3/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 17. veebruaril 1995. a. Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine

alusel talu taastamiseks maa eraldamise vaidlustamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas

  1. veebruaril
  2. a. avalikul kohtuistungil läbi Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a. otsusele haldusasjas nr. II3/143/
  5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Kaido Sai, tema esindaja Jüri Kukk ja Uulu Vallavalitsuse esindaja Margus Tammekivi. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub:
  6. detsembril
  7. a. esitas Marju Pulst Pärnu Maakonnavalitsusele avalduse "Piirisaare nr. A-77" talu taastamiseks. Avalduses oli ta märgitud talu endise omaniku J. Täätsi õigusjärgse pärijana. Pärnu Maakonnavalitsuse
  8. juuni
  9. a. määruse nr. 296 punktiga 3.24 anti M. Pulstile Piirisaare talu taastamiseks tähtajatuks kasutamiseks 10,3 hektarit Uulu kolhoosi maad, sealhulgas 4,3 hektarit endise Piirisaare talu maadest. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu Maakonnakomisjoni
  10. veebruari
  11. a. otsusega nr. 66 tunnistati endise Piirisaare talu maa (8,8 hektarit) suhtes õigustatud subjektideks endised omanikud õed Nadezda Raun (sünd. Pärn) ja Milja Kukk (sünd. Pärn). M. Kukk loovutas oma nõudeõiguse tütrepoeg Kaido Saiale. Talu taastamiseks maa eraldamise ajal asusid Piirisaare talu endisel maal M. Pulsti ja M. Pajumaa hooned ning V. Brodinski ehituskrunt. M. Pulst sai oma hooned
  12. mail
  13. a. kinkelepingu alusel oma emalt B. Täätsilt. M. Pajumaa sai hooned
  14. veebruaril
  15. a. ostu-müügilepingu alusel J. Ellestelt. J. Elleste sai need hooned
  16. novembril
  17. a. B. Täätsilt. Maa eraldamise ajal kuulus M. Pulstile elamu, saun, ait-kuur ja laut. M. Pajumaale kuulus elamu, kelder ja kuuri vundament. K. Sai esitas
  18. novembril
  19. a. Uulu Vallavolikogule ja Uulu Vallavalitsusele avalduse, milles palus tühistada M. Pulstile tehtud maaeraldis endise Piirisaare talu maade osas. Uulu valla maakomisjon otsustas
  20. novembril
  21. a. jätta M. Pulstile tehtud maaeraldis tühistamata ja eraldada K. Saiale maa lahustükina. Uulu Vallavolikogu kinnitas
  22. novembri
  23. a. otsusega maakomisjoni otsuse. K. Saia esindaja Jüri Kukk esitas
  24. jaanuaril
  25. a. Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Pärnu Maakonnavalitsuse
  26. juuni
  27. a. määruse nr. 296 endise Piirisaare talu maadest tehtud maaeraldise osas ja Uulu Vallavolikogu
  28. novembri
  29. a. otsus. Pärnu maakonna halduskohtuniku
  30. märtsi
  31. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. J. Kukk esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtuniku otsus tühistada. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  32. mai
  33. a. otsusega apellatsioonkaebus rahuldati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus.
  34. juunil
  35. a. saadeti K. Saia kaebus läbivaatamiseks Pärnu linna halduskohtunikule. Pärnu linna halduskohtuniku
  36. augusti
  37. a. otsusega haldusasjas nr. I-3-22/94 kaebus rahuldati. Pärnu Maavalitsus ja Uulu Vallavalitsus esitasid halduskohtuniku otsuse peale apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  38. oktoobri
  39. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtuniku otsus muutmata. Halduskolleegium leidis, et halduskohtuniku otsus on seaduslik ja põhjendatud kohtuotsuses esitatud motiividel. Halduskohtuniku otsuse motiivid, millega ringkonnakohtu halduskolleegium nõustus, olid järgmised:
  41. jaanuaril
  42. a. sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs Põllutööministeerium maakoha "Piirisaare nr. A-77" päraldised (elumaja, rehealune ja kaks lauta) õdedele Pärnadele.
  43. novembril
  44. a. müüdi õdedele Pärnadele maakoha "Piirisaare nr. A-77" 8,8 hektarit maad. Sama kinnitab ka kinnistusregister ja maksualuste maaüksuste nimekiri. Sellest järeldas halduskohtunik, et kirjalike dokumentide järgi on maakoha "Piirisaare nr. A-77" endised taluhooned need, mis kuuluvad M. Pajumaale, mitte aga need, mis kuuluvad M. Pulstile.
  45. Kuna M. Pulst ei olnud talu endiste hoonete omanik, siis ei saanud ta olla

§ 8lg 2 alusel talu taastajaks.

Ta saanuks olla uue talu loojaks

§ 9alusel.

  1. Riikliku Maa-ameti
  2. novembri
  3. a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud "Taludele maa kasutamiseks andmise ajutise juhendi" punktiga 2.1.5 nõuti talumaa taotlemisel endiste talumaade omanike või seadusjärgsete pärijate maast loobumist. Kirjaliku loobumise puudumisel lubati maad anda ajutiseks kasutamiseks

ga kehtestatud talude taastamise eelisõiguse aja möödumiseni.

  1. juunil
  2. a. kehtis Omandireformi aluste seadus, mille § 11 kohaselt on omandireformi objektiks ka õigusvastaselt võõrandatud maa. Seetõttu oli teada, et maad saavad tagasi taotleda endised omanikud või nende õigusjärglased. Kuna M. Pulstil endiste omanike kirjalik loobumine maast puudus, siis olid seadusevastased Pärnu Maakonnavalitsuse
  3. juuni
  4. a. määrus nr. 296 endise Piirisaare talu maa tähtajatuks kasutamiseks andmise osas ja Uulu Vallavolikogu
  5. novembri
  6. a. otsus. Uulu Vallavalitsus esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles väidetakse, et kohtuotsusest ei nähtu, miks ei ole arvesse võetud apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Kassaator väidab:
  7. Maaüksuste skemaatiliste plaanide võrdlusest ilmneb, et
  8. a. asusid talu põhihooned (elumajarehi ja laudad) seal, kus asuvad M. Pulsti hooned. Nende hoonete lagunemisel ehitas M. Pulsti isa J. Tääts allesjäänud vundamentidele täielikult uue elumaja, pool lauta ja pool kuuri, mille B. Tääts kinkis
  9. a. tütar M. Pulstile. 2.

§ 8lg 2 alusel oli M.

Pulst kui taluhoonete omanik ainus isik, kellel oli õigus talu taastada. 3. Pulstile maa andmisel on rikutud küll Omandireformi aluste seaduse rakendamise otsuse p. 12, kuid see rikkumine ei saa olla maaeraldise seadusevastaseks tunnistamise põhiargumendiks, sest Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg 2 kohaselt ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maa eraldati

§ 8kohaselt.

Riikliku Maa-ameti

  1. novembri
  2. a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud juhendi p. 2.1.5 ja 3.1 tuleks jätta tähelepanuta. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse norme ja pole õigesti hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja teha uus sisuline otsus. Riigikohtu halduskolleegium, tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, leidis:
  3. M. Pulstile anti talu taastamiseks osa Piirisaare talu endistest maadest kui

§-s 8 lg 2 nimetatud isikule, kellel on talu taastamise eelisõigus. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg 2 esimese lause kohaselt ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud maa, mis on

alusel antud põliseks kasutamiseks, endistele (õigusjärgsetele) omanikele tagastamisele ainult siis, kui maa eraldamisel peeti kinni

§ 8

sätetest.

§ 8

ei sätestanud, et talu taastamiseks maa eraldamise kohustuslikuks tingimuseks on endise omaniku kirjalik loobumine talu maadest. Selline, seaduses sätestamata tingimus kehtestati Riikliku Maa-ameti

  1. novembri
  2. a. käskkirjaga nr. 7 kinnitatud "Taludele maa kasutamiseks andmise ajutise juhendi" punktiga 2.1.
  3. Kuna Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg 2 esimese lause kohaselt on oluline, et talu taastamisel peeti kinni

§-st 8 ja

see säte ei nõudnud taastatavale talule maa eraldamiseks endise omaniku kirjalikku nõusolekut, siis on alusetu Pärnu linna halduskohtuniku ja ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et Pärnu Maakonnavalitsuse

  1. juuni
  2. a. määruse nr. 296 punkt 3.24 on ebaseaduslik nimetatud nõusoleku puudumise tõttu. Pärnu Maakonnavalitsuse
  3. juuni
  4. a. määruse nr. 296 punktiga 3.24 anti M. Pulstile endise Piirisaare talu maid tähtajatuks kasutamiseks.

§ 5lg 2 kohaselt tuli talu taastamiseks maad anda põliseks kasutamiseks.

See, et endise Piirisaare talu maid anti M. Pulstile mitte põliseks kasutamiseks, vaid tähtajatuks kasutamiseks, on määruse koostamisel tehtud viga, mis ei saa olla Pärnu Maakonnavalitsuse 21. juuni 1991. a. määruse nr. 296 punkti 3.24 seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks. 2.

§ 8

lg 2 andis talu taastamise eelisõiguse isikule, kellele endised taluhooned on seaduslikul alusel üle läinud. Omandireformi aluste seadus ega Ülemnõukogu poolt 20. juunil 1991. a. vastuvõetud otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist

alusel. See järeldus tuleneb

  1. oktoobril
  2. a. vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse §st 8 lg 1 ja Ülemnõukogu poolt
  3. detsembril
  4. a. Maareformi seaduse rakendamiseks vastuvõetud otsuse punkti 2 alapunktist
  5. Maareformi seaduse § 8 lg 1 kohaselt ei kuulu

alusel seaduslikus korras talumaana põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. Ülemnõukogu 19. detsembri 1991. a. otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb

alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne

  1. oktoobrit
  2. Ka Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse eelpool refereeritud § 18 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et Omandireformi aluste seadus ei peatanud talude taastamist

alusel. Nendel põhjustel on alusetu Pärnu linna halduskohtuniku ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et M. Pulstile talu taastamiseks endise Piirisaare talu maade eraldamisel rikuti Omandireformi aluste seadust.

  1. Pärnu Maakonnavalitsuse
  2. juuni
  3. a. määruse nr. 296 punktiga 3.24 anti M. Pulstile talu taastamiseks "Piirisaare nr. A-77" maid taotluse alusel, milles ekslikult oli talu endise omanikuna märgitud J. Tääts ja tema õigusjärgse pärijana M. Pulst. Kohtutoimikutes olevate dokumentide ärakirjade järgi olid talu omanikeks õed N. Raun ja M. Kukk. Kuna kohtuvaidluse üheks objektiks on see, kas M. Pulstil oli

§ 8

lg 2 kohaselt talu taastamise eelisõigus, siis ei saa selline taotluses olev viga iseenesest olla talu taastamiseks maa eraldamist käsitlevate haldusaktide seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks. Ka ei ole tõendatud, et M. Pulst oleks taotluses tahtlikult esitanud valeandmeid.

  1. Esimese ja teise astme kohtus oli vaidluse üheks objektiks see, kas talu taastamiseks maa eraldamise ajal M. Pulstile kuulunud hooned on endised taluhooned. Pärnu linna halduskohtuniku järeldus, et "Piirisaare nr. A-77" endised taluhooned on M. Pajumaa, mitte aga M. Pulsti hooned, tugines
  2. a. sõlmitud ostu-müügilepingutele, kinnistusregistri ja maksualuste maaüksuste nimekirjale. Selle järeldusega nõustus ka ringkonnakohtu halduskolleegium. Apellatsioonkaebuses väidetakse, et ringkonnakohtule esitatud
  3. a. ja
  4. a. pärit maaüksuste skemaatilistest plaanidest nähtub, et
  5. a. olid talu põhihooned maakoha keskosas, kus asuvad M. Pulsti hooned; M. Pajumaa hooned on maakoha servas. Ringkonnakohtu halduskolleegium ei ole põhjendanud, miks ta lükkas tõendina tagasi maaüksuste skemaatilised plaanid.
  6. a. pärit Talundilehe andmetele oli Piirisaare talu maadel kaks elumaja ja kolm lauta (kokku 5 ehitusüksust). Väidetavalt kuulub üks elumaja M. Pajumaale. M. Pulstile kuuluva elumaja on ehitanud J. Tääts lagunenud elumaja vundamendile
  7. a. Endistest laudahoonetest on M. Pulsti omanduses säilinud pool praeguse lauda hoonet ja pool praeguse kuuri hoonet. Pool praeguse lauda hoonet ja pool praeguse kuuri hoonet on üles ehitatud endiste laudahoonete säilinud vundamentidele. Need apellandi väited on ringkonnakohtu otsuses hindamata jäetud. Seetõttu ei vasta ringkonnakohtu otsuse sisu TKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 4 nõuetele - otsuses ei ole märgitud, miks kohus apellandi esitatud tõendid tagasi lükkas. Samuti on rikutud TKS § 228 lg 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema põhjendatud. Vaidluse lahendamiseks tuleb tõendada, kas talu taastamiseks maa eraldamise ajal M. Pulsti omanduses olnud hooned olid endised Piirisaare talu hooned. Vajadusel tuleb selle tuvastamiseks määrata ehitustehniline ekspertiis. Vaidluse lahendamisel tuleb arvestada, et

§ 8lg 2 ei seosta talu taastamise eelisõigust talu endise elamu omamisega.

Talu taastamise eelisõigus on selles seostatud talu endiste hoonete seadusliku omamisega. Samuti tuleb arvestada sellega, et see säte võimaldas kasutada talu taastamise eesõigust kõigil isikutel, kelle seaduslikus omanduses on talu endiseid hooneid. Kui talu hooned olid erinevate isikute omanduses, siis oli talu taastamiseks võrdne eelisõigus kõigil hoonete seaduslikel omanikel.

  1. M. Tammekivi osales Uulu Vallavalitsuse poolt antud volikirjade alusel protsessiosalisena kohtumenetluses, milles vaidlustati Uulu Vallavolikogu otsust. HKS § 12 lg 1 p. 2 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosaliseks organi või asutuse esindaja või ametiisik, kelle õigusakti või toimingu peale on kaebus või protest esitatud. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 kohaselt esindavad valda oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. Samas sätestab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p. 4, et vallavalitsus esindab valda kohtus. Seega oli M. Tammekivil õigus esineda antud kohtumenetluses protsessiosalisena.
  2. Pärnu linna halduskohtunik, tunnistades seadusevastasteks haldusaktid, mis käsitlevad M. Pulstile talu taastamiseks endise Piirisaare talu maade eraldamist, tegi otsuse, mis oli vahetult suunatud M. Pulsti õigustele. Otsus oli M. Pulsti õigustele suunatud seepärast, et selle otsusega tunnistati seadusevastaseks Pärnu Maakonnavalitsuse
  3. juuni
  4. a. määrus nr. 296 osas, millega M. Pulstile anti endise Piirisaare talu maid talu taastamiseks. M. Pulsti sellesse kohtuprotsessi ei kaasatud. Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. novembri
  6. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-11/94 asuti seisukohale, et kohtuotsus kuulub HKS § 36 lg 1 p. 2 alusel tühistamisele, kui otsus on vahetult suunatud isikule, kes jäi esimese astme halduskohtu poolt protsessi kaasamata. Kuna Pärnu linna halduskohtuniku
  7. augusti
  8. a. otsus oli vahetult suunatud protsessi kaasamata jäänud M. Pulsti õigustele ja Riigikohtu halduskolleegium ei saa vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tõendamatuse tõttu teha määrust asja uueks arutamiseks saatmata, siis kuulub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  9. oktoobri
  10. a. otsus tühistamisele. HKS § 57 ei anna Riigikohtule õigust tühistada esimese astme kohtu otsust ja saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Eeltoodu põhjal ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  11. oktoobri
  12. a. otsus haldusasjas nr. II-3/143/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Rahuldada Uulu Vallavalitsuse kassatsioonkaebus ja tagastada Uulu Vallavalitsusele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
  13. veebruaril
  14. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.