III-3/1-4/95

III-3/1-4/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. märtsil
2. a. Õie Tavase kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine protsessiosaliste kindlakstegemise ja kaebusele esitatavate nõuete asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
3. märtsil
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Õie Tavase kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusele
5. jaanuarist
6. a. haldusasjas nr. II-3/4/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Õie Tavas ja tema esindaja Andres Suik. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub:
8. augustil
9. a. esitas Õie Tavas Tallinna Halduskohtule kaebuse politseipeadirektori ja Tallinna politseiprefekti tegevuse peale. Õie Tavase kaebuse kohaselt käitusid politseiametnikud
10. juunil
11. a. tema elukohas kohtuotsuse täitmisel seadusevastaselt, kuid politseipeadirektor ei võtnud Õie Tavase kaebuse alusel tarvitusele vastavaid abinõusid seadust rikkunud politseinike vastutusele võtmiseks ja Tallinna politseiprefekt viis selles asjas ametialase juurdluse läbi ebaõigesti ja pealiskaudselt. Õie Tavas taotles, et kohus tunnistaks politseipeadirektori ja politseiprefekti nimetatud toimingud ebaseaduslikeks. Tallinna Halduskohus tunnistas
12. oktoobril
13. a. Tallinna politseiprefekti tegevuse politseinike tegutsemise hindamisel ja ametialase juurdluse läbiviimisel täielikult seadusevastaseks. Tallinna politseiprefekt väitis Tallinna Ringkonnakohtule
14. detsembril
15. a. esitatud apellatsioonkaebuses, et Täitemenetluse seadustiku § 28 lg. 3 alusel on täituril õigus kasutada ruumidesse sisenemiseks jõudu, mistõttu politseinikud ei kasutanud Õie Tavase elukohas täiturit abistades ebaseaduslikku füüsilist vägivalda. Politseiprefekt oli seisukohal, et ametialane juurdlus viidi läbi täies vastavuses siseministri poolt kinnitatud juhendiga. Apellatsioonkaebuses taotleti Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, jättes Õie Tavase kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium otsustas
16. jaanuaril
17. a. kohtumenetluse normide rikkumise tõttu tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse antud asjas ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus põhjendas otsust sellega, et halduskohtunik ei kaasanud protsessi politseinikku, kelle toimingu peale ringkonnakohtu arvates Õie Tavas kaebab. Ringkonnakohus osundas, et halduskohtunik on jätnud lahendamata Õie Tavase kaebuse politseipeadirektori tegevuse peale.
18. jaanuaril
19. a. esitas Õie Tavas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, mille kohaselt ta pole kaevanud politseinike tegevuse peale kohtuotsuse täitmisel. Seetõttu on alusetu Tallinna Ringkonnakohtu väide, et protsessi jäeti kaasamata politseinik, kelle peale ringkonnakohtu arvates Õie Tavas kaebab. Kassatsioonkaebuses palub Õie Tavas tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, tunnistades Tallinna politseiprefekti toimingu politseinike tegevuse hindamisel seoses ametialase juurdluse kokkuvõtte kinnitamisega täielikult seadusevastaseks. Riigikohtu halduskolleegium leidis: Õie Tavase kaebuse kohaselt vastasid Riigi Politseiamet ja Tallinna Politseiprefektuur talle, et politseinikud tegutsesid kohtuotsuse täitmisel seaduslikult. Õie Tavas selliste vastustega ei nõustunud ja palus tunnistada politseipeadirektori tegevus ebaseaduslikuks, kuna ta ei võtnud tarvitusele abinõusid seadust rikkunud politseinike vastutusele võtmiseks ning Tallinna politseiprefekti tegevus ebaseaduslikuks seetõttu, et ta viis ametialase juurdluse läbi ebaõigesti ja pealiskaudselt. Õie Tavase kaebus ei ole esitatud politseinike tegevuse peale, vaid politseipeadirektori ja politseiprefekti nimetatud toimingutele. HKS § 8 lg. 1 p. 4 ja 5 kohustavad kaebuse esitajat märkima kaebuses põhjused, miks ta loeb ametiisiku toimingu oma õigusi või vabadusi rikkuvaks ja esitama selgelt väljendatud taotluse. Õie Tavas pole kaebuses otsesõnu esitanud väidet, et politseipeadirektori ja politseiprefekti toimingud rikkusid tema õigusi. Kaebuses pole seda väidet ka põhjendatud. Samuti pole osundatud õigusaktile, mille rikkumisega kaasnes kaebaja arvates tema õiguste rikkumine. Kui HKS §-s 8 lg. 1 p. 4 esitatud nõuet eirates pole halduskohtule esitatud kaebuses märgitud põhjusi, miks kaebuse esitaja loeb õigusakti või toimingu oma õigusi rikkuvaks, siis on kohus asja sellise kaebuse alusel menetledes rikkunud HKS §-de 8 lg. 1 p. 4, 9 lg. 1 p. 1 ning 10 lg. 1 sätteid. Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu HKS §-s 8 lg. 1 esitatud nõuetele mittevastava kaebuse menetlemisele. Politseipeadirektori ja politseiprefekti tegevus politseinike vastutusele võtmisel ning ametialase juurdluse läbiviimisel on tulenevalt HKS §-st 5 lg. 1 halduskohtusse pöördumise aluseks üksnes siis, kui sellise tegevusega kaasnes või võis kaasneda kaebuse esitaja õiguste rikkumine või tema vabaduste piiramine. Politseinike vastutusele võtmine ja ametialase juurdluse tulemused ning nende toimingute seaduslikkusiseenesest ei ole halduskohtule kaebuse esitamise aluseks. Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et üheks ametiisikuks, kelle toimingu peale kaebus on esitatud, on politseiametnik Vainküla, keda protsessi ei kaasatud. Tühistades seetõttu Tallinna Halduskohtu otsuse HKS § 36 lg. 1 p. 2 alusel, on ringkonnakohus Õie Tavase kaebuses esitatud taotlust alusetult laiendades rikkunud HKS §-st 19 lg. 2 tulenevat ulatusnõuet. Antud asjas on HKS §-des 8 lg. 1 ja 19 lg. 2 esitatud nõuete rikkumine toonud kaasa asja ebaõige otsustamise esimese ja teise astme kohtutes. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS §-dest 43 lg. 2, 36 lg. 2 ja 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Rahuldada Õie Tavase kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtuotsus
20. jaanuarist
21. a. haldusasjas nr. II-3/4/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Õie Tavasele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
22. aprillil
23. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel