III-3/1-7/95

III-3/1-7/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail
2. a. Ilmar Kiisla esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine maa kasutada andmise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. mail
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Ilmar Kiisla esindaja Koidu Kiisla kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-9/
7. Asjaosalistena võtsid istungist osa Ilmar Kiisla esindajad Koidu Kiisla ja vandeadvokaat Hilda Seedre ning vastustaja Rõngu Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Sirje Must. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Rõngu sovhoosi direktori
8. detsembri
9. a. käskkirjaga nr. 107 anti Ilmar Kiislale sovhoosi maafondist Rõngu asulasse Vahe tänavale individuaalehituskrunt pindalaga 0,15 ha. Tartu rajooni arhitekti poolt
10. juunil
11. a. kinnitatud Rõngu alevikus Põllu tn. 2 majavalduse krundi plaani järgi oli Eva Sisasele antud krundi pindala 0,19 ha ja Ilmar Kiislale antud krundi (Vahe tn. 11) pindala 0,14 ha. Kahe krundi vahele jääv 0,12 ha suurune maatükk ei kuulunud hoonestamisele. Rõngu sovhoosi direktori
12. aprilli
13. a. käskkirja nr. 15 alusel liideti see maatükk E. Sisase krundiga. Sovhoosi direktori
14. septembri
15. a. käskkirjaga nr. 52 tühistati eelnimetatud käskkiri ja liideti 0,11 ha sellest maatükist I. Kiisla krundiga. I. Kiisla kasutas juurdeantud maad juurvilja ja marjapõõsaste kasvatamiseks. Rõngu Vallavolikogu
16. märtsi
17. a. protokollilise otsusega jäeti see maatükk I. Kiisla ajutisse kasutusse kuni maa õigusjärgse omaniku kindlakstegemiseni. Rõngu Vallavolikogu
18. märtsi
19. a. otsusega nr. 23 otsustati "anda ehituskrunt A 42 Eva Sisase kasutusse ajutise maakasutusena 0,31 ha ulatuses". Seda otsust täiendati vallavolikogu
20. juuni
21. a. otsusega nr. 44 järgmise tekstiga: "Anda maa ajutisse kasutusse kuni maa eraomandusse andmiseni."
22. juunil
23. a. sõlmiti Rõngu valla ja E. Sisase vahel põllumajandusliku maakasutuse leping, mille kohaselt vald andis maakasutajale põllumajanduslikuks kasutamiseks 0,12 ha haritavat maad.
24. juunil
25. a. esitas I. Kiisla Tartu maakonna halduskohtunikule kaebuse, milles leidis, et vallavolikogu lõpetas ebaseaduslikult tema maakasutusõiguse 0,11 ha suurusele maatükile. Kaebaja väitis, et vaidlusaluse maa andmine E. Sisase kasutusse on ebaõige ja vastuolus Maakoodeksi §-ga 51 ning Maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seadusega, millega lõpetati
26. aprillist
27. a. maa tähtajata kasutamiseks andmine. Kaebuses taotles I. Kiisla Rõngu Vallavolikogu
28. märtsi
29. a. otsuse nr. 23 seadusevastaseks tunnistamist. Kohtumenetluse käigus esitas ta kohtule avalduse, milles palus "koos maa nõude lahendamisega" ka marjapõõsaste hävitamisega tekitatud kahju väljamõistmist E. Sisaselt 440 krooni suuruses summas. Tartu maakonna halduskohtuniku
30. oktoobri
31. a. otsusega rahuldati I. Kiisla kaebus osaliselt ja tunnistati Rõngu Vallavolikogu vaidlustatud otsus täielikult seadusevastaseks. I. Kiisla hagi 440 krooni suuruses summas jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kohtuotsuses leiti, et vallavolikogul puudus seaduslik alus I. Kiislalt maa äravõtmiseks ja selle andmiseks E. Sisasele ajutiseks kasutamiseks. Vallavolikogu rikkus Vabariigi Valitsuse
32. veebruari
33. a. määrusega nr. 48 kinnitatud "Põllumajandusliku maa kasutada andmise korra" punkti 11, kuna kaevatavas otsuses ei ole fikseeritud senise maakasutaja I. Kiisla maakasutusõiguse lõpetamise õiguslikku alust, maa suurust ja kõlvikulist koosseisu ning muid kohustuslikke tingimusi. Rõngu Vallavolikogu esitas
34. novembril
35. a. apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellant palus tühistada halduskohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule teises koosseisus. Kaebuses leiti, et volikogu ei ole rikkunud Vabariigi Valitsuse
36. veebruari
37. a. määrust nr. 48, kuna vaieldavale maatükile puudus seaduslik maakasutusõigus. Sovhoosi direktori käskkirjade alusel oli maa looduses piiristamata ja koostamata nõuetekohane akt, mis tõendaks I. Kiisla maakasutusõigust vastavalt Maakoodeksi §-le
38. Apellandi arvates jäi halduskohtu otsusest arusaamatuks, millistest õigusaktidest lähtuvalt kohus seadustas I. Kiisla maakasutusõiguse. Volikogu otsuses maa kasutada andmise kohta fikseerimata jäänud olulised tingimused on sätestatud E. Sisasega sõlmitud maa ajutise kasutamise lepingus. Tartu Ringkonnakohtu
39. veebruari
40. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt, Tartu maakonna halduskohtuniku
41. oktoobri
42. a. otsus tühistati osaliselt ja tehti vastavas osas uus otsus ning jäeti I. Kiisla kaebus Rõngu Vallavolikogu
43. märtsi
44. a. otsuse nr. 24 seadusevastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et Rõngu Vallavolikogu ei ole seadust rikkunud, sest I. Kiislale sovhoosi poolt vaidlusaluse maatüki kasutada andmise ajal kehtinud Maakoodeksi §-de 33 lg 6, 34 ja 42 alusel tuli teisese maakasutuse objektiks olev maatükk looduses eraldada ning vormistada rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee poolt välja antava maakasutusõiguse riikliku aktiga, mis oli ainukeseks maakasutusõigust tõendavaks dokumendiks. I. Kiislale sellist maakasutusõiguse riiklikku akti vaidlusaluse maatüki kohta välja antud ei ole. Seega ei olnud I. Kiislal õigust kasutada vaidlusalust maatükki. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgitud muud puudused volikogu otsuses parandas volikogu hiljem E. Sisasega sõlmitud ajutise maakasutuse lepinguga ja volikogu täiendava otsusega. Halduskohtuniku otsus I. Kiisla hagi osas on põhjendatud ja seaduslik.
45. märtsil
46. a. esitas I. Kiisla esindaja K. Kiisla Tartu Ringkonnakohtu
47. veebruari
48. a. otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuses palutakse otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et pärast maatüki eraldamist Rõngu sovhoosi direktori
49. septembri
50. a. käskkirja nr. 52 alusel mõõdeti see maa temale ka looduses välja sovhoosi melioraatori R. Kaldvee ja agronoomi M. Ermeli poolt, märgistati looduses ning andmed selle maa kohta kanti Rõngu sovhoosi maakatastriraamatusse. Maareformi seaduse kehtestamisega lõpetati maa kasutamiseks andmine. Samuti leiab kassaator, et Maakoodeksi § 51, mis käsitleb kodanike maakasutamise lõpetamise aluseid, ei võimalda maa äravõtmist ühelt kodanikult eesmärgiga anda see teisele kodanikule. Maa äravõtmisest oleks tulnud etteteatada hiljemalt eelmise aasta
51. detsembriks. Vallavolikogu ja vallavalitsuse tegevus toimus vallavanema V. Sisase huvides. Vastustaja Rõngu Vallavolikogu peab kassatsioonkaebust ebaõigeks ja põhjendamatuks. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on asja lahendamisel seadust vääralt kohaldanud. Maakoodeksi § 14 alusel anti kodanikele individuaalehituskrunte tähtajata kasutamiseks.
52. aprillil
53. a. vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seaduse § 18 lõpetas maa tähtajata kasutamiseks andmise.
54. novembril
55. a. kehtima hakanud Maareformi seaduse § 32 järgi saab maad kasutada ainult lepingulisel alusel ja tähtajaliselt. Maa kasutamise viisiks võib olla kas maaomanikuga sõlmitud maarendileping, hoonestusõiguse leping või maa tasuta kasutamise leping. Maareformi seaduse § 35 lg 2 kohaselt võib riigimaad anda tasuta kasutamiseks Vabariigi Valitsuse otsusel, munitsipaalmaad võib anda tasuta kasutamiseks kohaliku omavalitsusüksuse volikogu otsusel. Kohtutoimikutes olevate materjalidega ei ole tõendatud, et vaidlusalune maa oleks enne E. Sisasele kasutamiseks andmist olnud munitsipaalmaa. Seega on kaevatav vallavolikogu otsus vastuolus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-dega 6 ja 22 ja on antud volikogu pädevust ületades. Kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on antud pädevust ületades, siis ei pea kohus kontrollima, kas see akt oli seadusevastane kaebuses märgitud põhjustel. Maareformi seaduse § 36 lg 2 kehtestab, et maa tagastamiseni või muul viisil eraomandisse andmiseni jätkub maa kasutamine seni kehtiva kasutusõiguse alusel. Vallavolikogu kaevatav otsus ei käsitle põllumajandusliku maa kasutada andmist. Tartu maakonna halduskohtunik ja Tartu Ringkonnakohus on ekslikult antud vaidluse lahendamisel kohaldanud Vabariigi Valitsuse
56. veebruari
57. a. määrust nr. 48 "Põllumajandusliku maakasutuse kohta". Nimetatud määrusega kinnitatud "Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord" on kehtestatud Maareformi seaduse alusel põllumajandusliku maakasutuse korraldamiseks kuni maaomaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus ning kehtib põllumajandusliku maa kasutada andmisel põllumajandusliku tootmise eesmärgil. I. Kiisla ei ole vaidlustanud Rõngu Vallavalitsuse ja E. Sisase vahel sõlmitud põllumajandusliku maakasutuse lepingut, mistõttu kohtul ei ole alust lepingu õiguslikuks hindamiseks. Sellesisulise vaidluse lahendamine ei kuuluks HKS §-de 3 ja 4 järgi halduskohtu pädevusse. Tartu Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Tartu maakonna halduskohtunik on I. Kiisla kaebuse läbivaatamisel jätnud protsessi kaasamata kolmanda isikuna E. Sisase. HKS § 36 lg 1 p. 2 kohaselt on protsessiosaliste nõudmistest olenemata kohtumenetluse seaduse normide rikkumine igal juhul kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata isiku või tema õiguste kohta. Eeltoodu põhjal ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
58. veebruari
59. a. otsus haldusasjas nr. II-3-9/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Rahuldada Ilmar Kiisla esindaja Koidu Kiisla kassatsioonkaebus. Tagastada Ilmar Kiislale kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
60. mail
61. a. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann