§-s 7 sätestatud tähtaega rikkudes ning jättis tähtaja ennistamata.
§-s 20 märgitud kohtulahenditest ja puudub õigus menetluse lõpetamiseks kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Erikaebuses selgitatakse, et aktsiafirma Peipsi Laine pole kohtult taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, sest kaebaja arvates pole ta seda tähtaega rikkunud. Viru Ringkonnakohtu
lg 1 kohaselt esitatakse kaebus halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
ei nimeta kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimist ühe toiminguna asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel. Kuid
§-de 7, 9 ja 10 mõttest tuleneb, et just selles menetlusstaadiumis kontrollib kohtunik kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist. Tähtaja rikkumise korral, kui taotlust tähtaja ennistamiseks pole esitatud, jätab kohtunik määrusega kaebuse käiguta
lg 1 alusel
§-s 7 lg 1 märgitud tähtaja rikkumise tõttu ja teeb kaebuse esitajale ettepaneku esitada möödalastud tähtaja ennistamise avaldus. Selles avalduses tuleb kaebuse esitajal märkida ka põhjus, miks tähtaegon mööda lastud. Kui kaebuse esitaja ei ole kohtuniku poolt määratud tähtajaks avaldust esitanud, tagastab kohtunik kaebuse
lg 2 alusel.
lg 3 ja 4 mõttest tuleneb, et halduskohtunik peab tähtaja ennistamata jätmisel hindama määruses kaebuse esitaja poolt avaldatud tähtaja möödalaskmise põhjuse mittemõjuvaks. Antud juhul on esimese astme kohus määruses küll hinnanud tähtaja möödalaskmise põhjuse mittemõjuvaks, kuid pole tähtaja ennistamise küsimust kohtuistungil arutanudki, muutes sellega kohtuistungi läbiviimise mõttetuks ja eksitavaks ning on rikkunud menetlusnorme, millele on osundatud
§-s 36 lg 2. Kohtunikul on õigus, tuginedes analoogia alusel
§-le 26 lg 4, lahendada asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus määrusega, viimata selleks läbi kohtuistungit. Kui halduskohtunik on kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööramata vaadanud asja kohtuistungil läbi, peab ta tegema ühe
§-s 19 märgitud kohtulahenditest, sest tal puudub õiguslik alus tagasi pöörduda tähtaja ennistamise küsimuse juurde. Vaadates asja läbi tähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööramata, on halduskohtunik tähtaja vaikivalt ennistanud. Selles haldusasjas on esimese astme kohus rikkunud
§-de 19 ja 20 sätteid, sest nende kohaselt pole pärast kohtuistungi lõpetamist võimalik haldusasja menetlemise lõpetamine kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Viru Ringkonnakohtu
§-de 7, 9 ja 10 sätteid ja mõtet eelosundatud viisil, on ringkonnakohtu määrus ka selles osas seadusevastane. Viru Ringkonnakohtu põhjendus esimese astme kohtu määruse tühistamiseks seetõttu, et kohus on omal algatusel lahendanud möödalastud tähtaja ennistamise küsimuse, andmata kaebuse esitajale võimalust esitada tõendeid tähtaja möödalaskmise põhjuste kohta, on eksitav ja ringkonnakohtu poolt juriidiliselt põhjendamata. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Viru Ringkonnakohtu 3. märtsi 1995. a. määrus tühistamisele. Aktsiafirma Peipsi Laine taotlus mõista välja tasu õigusabi eest, millele Ida-Viru Maavalitsuse esindaja vastu ei vaielnud, kuulub rahuldamisele. Juhindudes
§-dest 57 p. 2, 68 lg 3 ja 69 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.