← Eesti

III-3/1-10/95

III-3/1-10/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. juunil
  2. a. Toivo Hanseni kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine HKS § 19 lg 5 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  3. juunil
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Toivo Hanseni kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a. määrusele haldusasjas nr. II-3-29/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Toivo Hansen ja tema esindaja Heldur Tüüts. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Toivo Hansen esitas
  8. novembril
  9. a. kaebuse Tartu maakonna halduskohtunikule, milles palus tunnistada seadusevastaseks Tartu Rajooni TSN TK
  10. jaanuari
  11. a. otsuse nr.
  12. Selle otsuse punkti 3 alusel anti uusmaasaaja Herta Tikule tasuta isiklikuks omandiks Tartu rajoonis Haaslava külanõukogus asuv "Väike Tani" talu elumaja, laut ja saun. Nimetatud otsuse aluseks oli Haaslava Küla TSN TK
  13. detsembri
  14. a. protokolliline otsus, millega tehti Tartu Rajooni TSN TK-le ettepanek anda "Väike Tani" talu hooned uusmaasaajale tasuta. Kaebaja leidis, et Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 3 järgi ei ole H. Tikk saadud vara heauskne omanik, kuna ta sai õigusvastaselt võõrandatud vara omanikuks riigiorgani otsuse alusel tasuta. T. Hanseni arvates rikub Tartu Rajooni TSN TK nimetatud otsus tema kui Eesti Vabariigi kodaniku õigusi ja on vastuolus Põhiseaduses sätestatud eraomandi puutumatuse põhimõttega. Märgitud talu oli tema vanaisa Reinhold Hanseni omandis. Kaebuse lisa punkti 3 kohaselt tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjoni
  15. juuni
  16. a. otsusega "Tanni 45" talu, kinnistu nr. 2499, omandireformi objektiks ja Heino Hansen talumaa ning vara osas omandireformi õigustatud subjektiks. Haaslava Vallavalitsus tühistas
  17. aprillil
  18. a. korraldusega nr. 38 Haaslava Küla TSN TK nimetatud otsuse. Kaebaja väitis, et kuna Tartu Rajooni TSN TK-d enam ei eksisteeri ja Tartu Maavalitsus ei ole pädev nimetatud otsust tühistama, siis peaks selle tühistama ja seadusevastaseks tunnistama halduskohus HKS §-de 3 lg 1 ja 75 alusel. T. Hansen palus halduskohtunikul ennistada ka kaebuse kohtusse esitamise tähtaeg. Halduskohtuniku
  19. novembri
  20. a. määrusega ennistati kaebuse kohtusse esitamise tähtaeg.
  21. detsembri
  22. a. määrusega jättis halduskohtunik kaebuse käiguta põhjusel, et T. Hansen ei olnud kaebuses märkinud, milliseid tema konkreetseid õigusi ja vabadusi on rikutud. T. Hansen esitas kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks täiendava avalduse, milles märkis, et ta on tunnistatud "Tani (Tanni)" talu hoonete ja maa osas õigustatud subjektiks, kuid Tartu Rajooni TSN TK kaevatud otsusega on temalt võetud õigus isakodu ja "Väike Tani" talu maade tagasisaamiseks. Selle otsuse kehtima jäämisel on Haaslava Vallavalitsus sunnitud tunnistama nimetatud vara omanikuks isiku, kellele see vara anti omandiks riigiorgani otsusega tasuta. Kohtuistung selles haldusasjas toimus
  23. jaanuaril
  24. a. Seoses Tartu Maavalitsuse esindaja mitteilmumisega kohtuistungile, otsustas halduskohtunik asja arutamise edasi lükata
  25. jaanuarile
  26. a.
  27. jaanuaril
  28. a. lõpetas aga halduskohtunik määrusega asjas menetluse HKS § 19 lg 5 alusel. Kohtunik leidis, et kaevatud otsusega kinnitati Herta Tiku omandiõigus "Väike Tani" taluhoonetele. See vaidlus on olemuselt tsiviilõigusliku iseloomuga, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
  29. veebruaril
  30. a. esitas T. Hansen erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada Tartu maakonna halduskohtuniku
  31. jaanuari
  32. a. määruse. T. Hansen märkis erikaebuses, et ta läks
  33. jaanuaril
  34. a. kohtuistungile lootuses, et kohus teeb otsuse, kuid talle teatati, et
  35. jaanuaril
  36. a. lõpetas halduskohtunik määrusega asjas menetluse. T. Hansen leidis, et kaevatud otsus on haldusakt ja seetõttu on halduskohus pädev tunnistama seda seadusevastaseks. Erikaebuses viitab ta ka Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  37. juuni
  38. a. otsusele tsiviilasjas nr. II-2-93/94 analoogilises küsimuses ja seoses Tartu Rajooni TSN TK sama otsusega. Selles kohtuotsuses on märgitud, et kaebus Tartu Rajooni TSN TK
  39. jaanuari
  40. a. otsusele nr. 2 kuulub halduskohtu pädevusse HKS § 3 lg 1 p. 1 alusel ja tegemist ei ole omandiküsimusest tuleneva tsiviilasjaga. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  41. märtsi
  42. a. määrusega jäeti Tartu maakonna halduskohtuniku
  43. jaanuari
  44. a. määrus muutmata ja T. Hanseni erikaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegium leidis, et halduskohtuniku määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ei pidanud seetõttu vajalikuks selle põhjendusi korrata. Tsiviilkolleegiumi määruses leiti, et kaevatud haldusakt Tartu Rajooni TSN TK otsus - on oma iseloomult tsiviilõiguslik, ta oli suunatud H. Tiku omandiõiguse tekitamisele ja halduskohtul ei ole õigust lahendada vaidlust omandiõiguse üle. Selles asjas jäi kohtunik V. Sepp eriarvamusele, leides, et antud kaebuse lahendamine ei ole seotud tsiviilõigusliku vaidlusega HKS § 19 lg 5 mõttes. Ta oli seisukohal, et vaatamata sellele, et kaevatud otsuse seadusevastaseks tunnistamine on seotud varaliste huvidega, kuulub see halduskohtu pädevusse, kuna akt on antud Tartu Rajooni TSN TK poolt haldusfunktsiooni teostamisel. T. Hansen esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  45. märtsi
  46. a. määrus haldusasjas nr. II-3-25/95 ja saata asi uueks sisuliseks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja menetlusnorme. Tartu Ringkonnakohus on teinud kahes analoogilises asjas vastandlikud lahendid. Kassaatori arvates on kaevatud akt haldusakt ja halduskohus on pädev tunnistama seda seadusevastaseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Põhjendatud on kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on teinud kahes analoogilises kohtuasjas vastandlikud lahendid tsiviil- ja haldusasja piiritlemisel.
  47. juunil
  48. a. tehtud kohtuotsuses tsiviilasjas nr. II-2-93/94 leitakse, et "kaebus Tartu Rajooni TSN TK otsusele
  49. jaanuarist
  50. a. kuulub HKS § 3 lg 1 p. 1 alusel halduskohtu pädevusse ning kuna tegemist ei ole tsiviilasjaga, siis oleks Tartu Maakohus pidanud menetluse lõpetama TKS § 218 p. 1 alusel ning selgitama hagejale õigust vaidlustada nimetatud otsused halduskohtus."
  51. märtsil
  52. a. tehtud kohtumääruses haldusasjas nr. II-3-29/95 kaebuses Tartu Rajooni TSN TK
  53. jaanuari
  54. a. samale otsusele leitakse, et kaevatav haldusakt on oma iseloomult tsiviilõiguslik, sest oli suunatud H. Tikule omandiõiguse tekitamisele, ja vaidlust omandiõiguse üle ei ole halduskohtul õigust lahendada. Eriarvamusele jäänud kohtunik V. Sepp asus seisukohale, et kaebuses sisaldub selgelt väljendatud taotlus õigusakti seadusevastaseks tunnistamiseks ning vaatamata sellele, et nimetatud otsuse seadusevastaseks tunnistamine on seotud varaliste huvidega, kuulub see halduskohtu pädevusse, kuna akt on antud Tartu Rajooni TSN TK poolt haldusfunktsiooni teostamisel. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi nimetatud lahendid on ebajärjekindlad ja eksitavad. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohad HKS §-de 3 lg 2 p. 1 ja 19 lg 5 kohaldamise kohta on väljendatud Riigikohtu halduskolleegiumi
  55. veebruari
  56. a. määruses haldusasjas nr. III-3/12/94 ning
  57. mai
  58. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-8/
  59. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. T. Hansen väitis oma kaebuses Tartu maakonna halduskohtunikule, et Tartu Rajooni TSN TK kaevatud otsus rikub tema kui Eesti Vabariigi kodaniku õigusi. Kaebusest ei selgu, kas ja milliseid T. Hanseni õigusi on rikutud Tartu Rajooni TSN TK
  60. jaanuari
  61. a. otsusega nr.
  62. T. Hanseni poolt esitatud täiendavas avalduses väitis ta, et on tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud "Tani (Tanni)" talu hoonete ja maa suhtes õigustatud subjektiks, temalt on ära võetud õigus saada tagasi isakodu, kuna kaevatud otsusega anti vanaisale kuulunud "Väike-Tani" taluhooned tasuta uusmaasaajale H. Tikule. HKS § 19 lg 5 sätestab, et halduskohtunik võib lõpetada asja menetluse siis, kui asja arutamise käigus selgub, et esitatud kaebuse lahendamine on seotud maa- või linnakohtu pädevusse kuuluva tsiviilõigusliku vaidlusega. Tartu maakonna halduskohtunik lõpetas
  63. jaanuaril
  64. a. määrusega asja menetluse HKS § 19 lg 5 alusel asja avalikul kohtuistungil arutamata. Lõpetanud asja HKS § 19 lg 5 alusel ilma seda sisuliselt arutamata, rikkus halduskohtunik kohtumenetluse seadust. Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  65. märtsi
  66. a. määrus haldusasjas nr. II-3-29/95 kuulub tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 3 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  67. märtsi
  68. a. määrus haldusasjas nr. II-3-29/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Toivo Hansenile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  69. juunil
  70. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.