← Eesti

III-3/1-12/95

III-3/1-12/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. juunil
  2. a. Reet Linkbergi kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine HKS §-de 12 lg 1 p. 4 ja 36 lg 1 p. 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  3. juunil
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Reet Linkbergi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. aprilli
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-51/95 Raivo Sideri, Melania Lepneri ja Sarra Feldmani kaebuses Tartu Linnavalitsuse
  7. märtsi
  8. a. korralduse nr. 259 seadusevastaseks tunnistamiseks. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Reet Linkberg ja tema esindaja vandeadvokaat Uno Lõhmus, Raivo Sider, Melania Lepner ning Sarra Feldman. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Tartu Linnavalitsuse
  9. märtsi
  10. a. korraldusega nr. 259 tagastati majavaldus Tartus, Poe tn. 9/10 koos päraldistega Georg-Egon Rosenbergile 1/2 mõttelises osas ja Reet Linkbergile, Liina Linkbergile ning Kaia Linkbergile võrdsetes 1/6 mõttelistes osades.
  11. septembril
  12. a. esitasid Poe tn. 9/10 elamu üürnikud Raivo Sider, Melania Lepner ja Sarra Feldman Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid tunnistada Tartu Linnavalitsuse
  13. märtsi
  14. a. korralduse nr. 259 seadusevastaseks, kuna see elamu ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Protsessiosalisteks halduskohtus olid kaebuse esitajad R. Sider, M. Lepner, S. Feldman, Tartu Linnavalitsuse esindaja ja kohtu poolt kaasatud kolmas isik Reet Linkberg. Tartu Halduskohtu
  15. märtsi
  16. a. otsusega jäeti R. Sideri, M. Lepneri ja S. Feldmani kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et vastavalt Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo ekspertiisiaktile nr. 121-R/E on vaidlusaluse hoone põhikonstruktsioonide säilivus 54,5 % ning Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 1 alusel kuulub hoone tagastamisele endiste omanike pärijatele.
  17. märtsil
  18. a. esitasid R. Sider, M. Lepner ja S. Feldman Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu
  19. märtsi
  20. a. otsuse ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Apellandid leidsid, et halduskohus rikkus kohtumenetluse seaduse norme, jättes põhjendamatult rahuldamata nende poolt kohtuistungil esitatud taotlused. Kohtu poolt arvesse võetud ehituseksperdi arvamus oli mittetõepärane ja kohus hindas seda vääralt. Apellandid pidasid vajalikuks teha korduv ehitusekspertiis. Tartu Ringkonnakohus vaatas
  21. aprillil
  22. a. antud asja läbi üksnes kaebuse põhjal ja otsustas üksmeelselt tühistada Tartu Halduskohtu
  23. märtsi
  24. a. otsuse ning saata asja uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse norme, mis toob igal juhul kaasa kohtuotsuse tühistamise. Otsuse kohaselt on Tartu Linnavalitsuse
  25. märtsi
  26. a. korralduse adressaatideks G.-E. Rosenberg, R. Linkberg, L. Linkberg ja K. Linkberg, kuid kohus on protsessi kaasanud kolmanda isikuna ainult R. Linkbergi. Kohus tegi otsuse asja arutamisele kutsumata jäetud isikute G.-E. Rosenbergi, L. Linkbergi ja K. Linkbergi ning nende õiguste kohta, millega rikkus HKS § 36 lg 1 p. 2 nõuet. Kohustus protsessi kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatud asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes, tuleneb HKS §-st 12 lg 1 p.
  28. mail
  29. a. esitas R. Linkberg Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  30. aprilli
  31. a. otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud kohtumenetluse seaduse norme. Apellatsioonikohus tühistas halduskohtu otsuse motiividel, millele ei osundatud apellatsioonkaebuses. Tartu Halduskohtu otsus ei kahjustanud mitte mingil määral protsessi kaasamata jäetud G.-E. Rosenbergi, L. Linkbergi ning K. Linkbergi õigusi ja huve. Vastupidi, otsus oli nende huvidega kooskõlas, kuna linnavalitsuse otsus jäeti seadusevastaseks tunnistamata. Kassaatori arvates kahjustab ringkonnakohtu otsus majaomanike huve, kuna protsessi venimise tõttu säilib määramatuse ja ebakindluse olukord, mis takistab vara valdamist, korrastamist ja sellesse investeerimist. Pealegi olid L. Linkberg, K. Linkberg ja G.-E. Rosenberg juba
  32. juunil
  33. a. teinud notariaalse volituse R. Linkbergile asja ajamiseks seoses vara tagastamisega. Selle volituse halduskohtule esitamiseks puudus aga vajadus. Vastustajad S. Feldman, M. Lepner ja R. Sider palusid vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
  34. aprilli
  35. a. otsus muutmata. Vastustajad väidavad, et kohtuotsus on tehtud isiku kohta ja puudutab tema õigusi ka siis, kui see on kooskõlas tema huvidega. Tartu Halduskohtu otsus on vahetult suunatud G.-E. Rosenbergile, L. Linkbergile ja K. Linkbergile, keda aga protsessi ei kaasatud ning seetõttu kuulub kohtuotsus HKS § 36 lg 1 p. 2 alusel tühistamisele. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Tartu Ringkonnakohtu otsus on õige ja põhjendatud. Tartu Linnavalitsuse
  36. märtsi
  37. a. korralduse nr. 259 vaidlustasid isikud, kes ei ole selle haldusakti adressaatideks. Kui selliselt vaidlustatud haldusakti adressaadiks olev isik ei ole protsessiosaline HKS § 12 lg 1 p. 1 alusel, peab esimese astme halduskohus nimetatud isiku kaasama protsessi kolmanda isikuna. Kohustuse protsessi kaasata kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatud asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes, sätestab HKS § 12 lg 1 p.
  38. Tartu Linnavalitsuse vaidlustatud korralduse adressaatideks on G.-E. Rosenberg, R. Linkberg, L. Linkberg ja K. Linkberg. Tartu Halduskohus kaasas protsessi kolmanda isikuna vaid R. Linkbergi, kuigi oleks pidanud kaasama kõik eelpoolnimetatud isikud. Sellega rikkus halduskohus HKS § 36 lg 1 p.
  39. Selle sätte kohaselt on protsessiosaliste nõudmistest olenemata kohtumenetluse seaduse normide rikkumine igal juhul halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Asjaolu, et esimese astme halduskohtu otsus ei kahjustanud protsessi kaasamata jäetud kolmandate isikute õigusi ega huve, ei oma mingit tähtsust, sest kohtumenetlus ei pruugi lõppeda esimeses astmes kohtuotsuse tegemisega. Asja läbivaatamisel apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses puuduks nimetatud isikutel võimalus osaleda protsessiosalistena ja kaitsta oma õigusi, kuna need õigused kuuluvad HKS §-de 23, 24 ja 40 kohaselt ainult isikuile, kes olid protsessiosalised esimese astme kohtus. Konkreetsel juhul otsustas Tartu Halduskohus nende Poe tn. 9/10 kaasomanike õiguste üle, keda asja arutamisele ei kaasatud. Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus kohtumenetluse nõudeid, tühistades halduskohtu otsuse motiividel, millele ei osundatud apellatsioonkaebuses. HKS § 27 lg 2 kohaselt pole ringkonnakohus seotud kaebuse piiridega, kui tuvastab §-s 36 tähendatud kohtumenetluse normide rikkumise. Eeltoodu alusel ei ole kassatsioonkaebus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu
  40. aprilli
  41. a. otsus tuleb jätta muutmata. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu
  42. aprilli
  43. a. otsus haldusasjas nr. II-3-51/95 muutmata. Jätta Reet Linkbergi kassatsioonkaebus rahuldamata. Kanda kassatsioonikautsjon riigituludesse. Määrus jõustub
  44. juunil teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.