Protokolli kohaselt ei allunud K. Koort politseiametniku seaduslikule korraldusele anda üle tema juhitud sõiduauto võtmed. Haldusõiguserikkuja seletuses on märgitud: "peeti kinni politsei poolt kiiruse eest, nõuti autovõtmeid, mida ma ei andnud ning siis võeti need jõuga". Selle protokolli alusel karistas Tartu Halduskohus 16. jaanuaril 1995. a. K. Koorti
Kohtuotsuse kohaselt tunnistas K. Koort end selles haldusõiguserikkumises süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult.
§-st 308 lg 3 tuleneb, et politseiprefektuur, kelle politseiametnik koostas haldusõiguserikkumise protokolli, on protsessiosaline, kuigi
§-d 242 ja 30710 lg 2 pole haldusõiguserikkumise protokolli koostaja esindajat protsessiosalisena nimetanud. Prefekt selgitab, et K. Koortile antud korraldus üle anda auto võtmed on seaduslik Politseiseaduse § 13 p. 16 alusel. Selle sätte kohaselt on politseiametnikul õigus kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel pole selle sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendavat dokumenti. K. Koorti kui juhi poolt esitatud sõiduauto registreerimistunnistus, s.o. sõiduki kasutamise õigust tõendav dokument, polnud aga vastavuses sõiduki registreerimismärkidega. Prefekt vaidlustab ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et K. Koortile ei selgitatud, millest tulenes politsei korraldus üle anda auto võtmed. Kassaatori arvates tõendavad vastupidist politseiametnike seletused ja see, et K. Koort tunnistas Tartu Halduskohtu istungil end selles haldusõiguserikkumises süüdi ning kahetses puhtsüdamlikult. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
lg 3 alusel on ametiisikul või asutusel, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, kohtuotsuse kassatsiooni korras edasikaebamise õigus. Selle õiguse tagamiseks ja efektiivseks kasutamiseks on vajalik kaasata asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, protsessiosalisena ka esimese ja teise astme kohtus. Järelikult tuleb see isik lugeda
lg 3 alusel protsessiosaliseks täiendavalt
§-des 30710 lg 2 ja 242 nimetatuile. Sellest põhimõttest juhindudes ja kuna antud asja menetlemisel ei kaasatud protsessiosalisena politseiprefektuuri, asub Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et antud asja menetlemisel on oluliselt rikutud protsessiõiguse norme. Politseiseaduse § 12 lg 1 p. 3 kohustab politseid nõudma õiguserikkumise korral selle viivitamatut lõpetamist ja võtma tarvitusele vastavad meetmed. Kui õiguserikkumine seisneb Liikluseeskirja p. 54 nõude rikkumises, mille kohaselt peab juhil olema kaasas sõiduki registreerimistunnistus, siis on politseil sama seaduse § 13 lg 1 p. 16 alusel õigus kõrvaldada see isik sõiduki juhtimiselt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine tähendab selliste olukorrale vastavate operatiivsete abinõude rakendamist, mis teevad isikul sõiduki juhtimise jätkamise võimatuks. Seepärast võib politsei nimetatud õigus hõlmata ka politseiametniku korraldust üle anda auto võtmed. Politseiametniku sellise korralduse seaduslikkuse kohtulikul kontrollimisel tuleb hinnata ka politseiametniku korralduse vastavust toimunud sündmusele ja talle teadaolevatele asjaoludele. Kassatsioonkaebuse seda osa, milles on vaidlustatud ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et K. Koortile ei selgitatud, millest tulenes politsei korraldus autovõtmed üle anda, pole kassatsiooniastme kohtus võimalik läbi vaadata.
lg 2 alusel ei ole kassatsiooniastme kohtul õigust tuvastada faktilisi asjaolusid. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tartu Ringkonnakohtu 3. aprilli 1995. a. otsus tühistamisele. Juhindudes
§-dest 311 lg 2, 316, 324 lg 1 p. 2, 325 lg 1 ja 326 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Kassatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.