← Eesti

III-3/1-18/95

III-3/1-18/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. oktoobril
  2. a. Eesti Kultuurifondi kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine maksu kinnipidaja vastutuse asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  3. oktoobril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Eesti Kultuurifondi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
  5. aprilli
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/91/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Eesti Kultuurifondi direktor Kalle Liiv, kultuurifondi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi ja Tallinna Maksuameti ning Riigi Maksuameti esindaja Riigi Maksuameti õigustalituse juhataja Raivo Voit. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Tallinna Maksuamet selgitas
  8. oktoobri
  9. a. kirjas nr. 963 Eesti Kultuurifondile loteriivõitude maksustamise korda, vastutust maksuameti ettekirjutuse täitmata jätmise eest HÕS § 141 lg 2 alusel ja teatas, et kui kultuurifond võlasummat ei tasu hiljemalt
  10. novembriks
  11. a., rakendab maksuamet Maksukorralduse seaduse §-s 24 sätestatud maksuhalduri õigusi võla sissenõudmisel.
  12. novembril
  13. a. esitas Tallinna Maksuamet Tallinna Pangale inkassokäsundi nr. 130 Eesti Kultuurifondilt 449 581 krooni üksikisiku tulumaksu sissenõudmiseks Maksukorralduse seaduse § 24 alusel Riikliku Maksuameti
  14. juuni
  15. a. ettekirjutuse nr. 6-03/325 täitmiseks.
  16. novembril
  17. a. esitas kultuurifond kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tunnistada seadusevastaseks Tallinna Maksuameti toimingud
  18. oktoobril
  19. a. kirja nr. 963 saatmisel kultuurifondile ja
  20. novembril
  21. a. inkassokäsundi nr. 130 esitamisel Tallinna Pangale. Kaebuses selgitatakse, et kultuurifondi kui maksu kinnipidaja vastutus on sätestatud Maksukorralduse seaduse §​s 30 lg 1 p.
  22. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt rakendatakse seda sätet aga haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides. Kultuurifond väitis, et on tasunud kõik seadustega sätestatud riiklikud maksud ja talle on arusaamatu, millist maksu temalt nõutakse. Tallinna Halduskohtu
  23. märtsi
  24. a. otsusega tunnistati Tallinna Maksuameti toimingud, mille peale kaebus esitati, seadusevastasteks. Kohtuotsuse kohaselt vastutab maksu kinnipidaja Maksukorralduse seaduse §-s 30 lg 1 p. 8 sätestatud alustel. Maksuameti toimingute aluseks oli aga sama seaduse §
  25. Sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Maksuamet, kes palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maksuameti vaidlustatud toimingute aluseks jõustunud kohtuotsusega seaduslikuks tunnistatud Riikliku Maksuameti
  26. juuni
  27. a. ettekirjutus nr. 6-03/325, mis kohustab Eesti Kultuurifondi kandma üle mitteriiklikelt loteriivõitudelt kinnipidamata tulumaksu ja sellelt arvutatud viivised. Apellant selgitab, et "praegu kehtiv maksukorralduse seadus tunnistas kehtetuks küll eelmise maksukorralduse seaduse, kuid ei kustutanud ettevõtete poolt tasumata makse".
  28. a. maksukorralduse seaduse § 65 alusel nõuti maksude tasumisest kõrvalehoidumise korral maksud sisse vastuvaidlematus korras ja sama põhimõte on sätestatud kehtiva Maksukorralduse seaduse §​s
  29. Tallinna Ringkonnakohtu
  30. aprilli
  31. a. otsusega rahuldati Tallinna Maksuameti apellatsioonkaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu
  32. märtsi
  33. a. otsus. Kohtuotsuse kohaselt nõudis maksuamet
  34. a. maksukorralduse seaduse § 65 alusel maksud sisse vastuvaidlematus korras. Kehtiva Maksukorralduse seaduse § 24 alusel on maksuhalduril õigus toimida samamoodi. Seepärast on Tallinna Maksuameti vaidlustatud toimingud Maksukorralduse seaduse § 24 lg 1 p. 1 alusel seaduslikud. Ringkonnakohtu sellele otsusele esitas kultuurifond kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus. Kassaator loeb vaidlustatud kohtuotsust ebaõigeks järgmistel motiividel:
  35. On jäetud lahendamata vaidlustatud toimingute vastuolu Loteriiseadusega ja Maksukorralduse seadusega.
  36. Maksukorralduse seaduse §-st 13 ei tulene maksu kinnipidaja kohustus kinnipidamata jäetud maksud ise ära maksta. Maksu kinnipidaja vastutus on sätestatud Maksukorralduse seaduse §-s 30 lg 1 p.
  38. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud toimingud olid seaduslikud Maksukorralduse seaduse § 24 lg 1 p. 1 alusel, on vastuolus Loteriiseadusega ja Maksukorralduse seaduse §-ga 30 lg 1 p.
  40. Asja kohtuliku arutamise käigus ei arutatud halduskohtu määruse tähendust, millele ringkonnakohus osundab. Ringkonnakohtu otsuses on tekst "maksuamet ei arvestanud välja uut tulumaksuga maksustatavat summat, vaid nõudis sisse
  41. a. tekkinud maksuvõla, mille sissenõudmine oli peatatud Tallinna Halduskohtu
  42. oktoobri
  43. a. määrusega".
  44. Ringkonnakohtu väide, et Tallinna Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, on üldsõnaline, sest puuduvad konkreetsed viited.
  45. Eksitav on ringkonnakohtu seisukoht, et kehtiv Maksukorralduse seadus tunnistas kehtetuks küll eelmise maksukorralduse seaduse, kuid ei kustutanud ettevõtete poolt tasumata makse. Kultuurifond pole maksuvõlglane ja seepärast pole tasumata maksudele viitamine asjakohane. Vastuses kassatsioonkaebusele selgitab Riigi Maksuamet, et kuna Eesti Kultuurifond Riigi Maksuameti ettekirjutust ettenähtud tähtaja jooksul vabatahtlikult ei täitnud, siis rakendati tema suhtes
  46. a. maksukorralduse seaduse § 65 sätteid. Kultuurifond oli kohustatud arvutama, kinni pidama ja tähtajaliselt üle kandma mitteriiklikelt loteriivõitudelt üksikisiku tulumaksu. Riigi Maksuamet on seisukohal, et "kuigi praegu kehtiv Maksukorralduse seadus, milline jõustus
  47. jaanuaril
  48. a., tunnistas kehtetuks eelmise maksukorralduse seaduse, ei kustutanud ta ettevõtete poolt tasumata makse. Ettevõtte maksuvõlg jäi võlaks, mis kuulub tasumisele.". Tallinna Maksuameti vastuses kassatsioonkaebusele on esitatud samasugused seisukohad. Tallinna Maksuamet kinnitab, et
  49. novembri
  50. a. inkassokäsund nr. 130 on esitatud Riikliku Maksuameti
  51. juuni
  52. a. ettekirjutuse täitmiseks ja Maksukorralduse seaduse § 24 lg 1 p. 1 alusel. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  53. detsembril
  54. a. vastu võetud ja
  55. jaanuarist
  56. a. kehtetu maksukorralduse seaduse § 65 sätestas juriidilise isiku vastutuse tema poolt maksmisele kuuluvate maksude (välja arvatud ettevõtte tulumaks) tasumisest kõrvalehoidumise või nende vähendamise eest. Kuna sellise rikkumise korral pidi maksuamet maksmata või vähemmakstud maksusumma sisse nõudma kolmekordses ulatuses, siis oli tegemist sama seaduse §-s 62 lg 2 nimetatud juriidilise isiku kõrgendatud materiaalse vastutusega. Ringkonnakohus, viidates varemkehtinud maksukorralduse seaduse §-le 65, pole selgitanud, kas kultuurifond on hoidunud kõrvale juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluva maksu tasumisest või vähendanud seda. Selleks maksuks ei saanud olla üksikisiku tulumaks, sest sama seaduse §-de 41 ja 44 kohaselt maksid üksikisiku tulumaksu üksikisikud. Neile väljamakseid teinud juriidilised isikud vaid pidasid üksikisiku tulumaksu kinni ja kandsid selle üle omavalitsusüksuse eelarvesse. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et varemkehtinud maksukorralduse seaduse § 65 rakendamine on käsitatav maksuvõla sissenõudmisena kehtiva Maksukorralduse seaduse mõttes. Varemkehtinud maksukorralduse seaduse § 65 on seaduse IV peatükis "Vastutus maksukorralduse seaduse rikkumise eest". Selle peatüki õigusnormide sisust ja vastastikustest seostest tuleneb, et tegemist on kõrgendatud materiaalset vastutust sätestava normiga. Kehtiva Maksukorralduse seaduse § 24 lg 1 sätestab maksuhalduri õigused maksuvõla sissenõudmisel, kui maksumaksja ei ole tasunud maksusummat ning sellelt arvestatud intressi maksuhalduri ettekirjutuses määratud tähtajaks. Tulenevalt sama seaduse §-s 2 selgitatud mõistete "maksumaksja", "maksu kinnipidaja" ja "maksuvõlg" tähendusest pole kultuurifond maksumaksja ega maksuvõlglane vaidlustatud toimingute puhul. Seepärast on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et Maksukorralduse seaduse § 24 lg 1 p. 1 alusel olid vaidlustatud toimingud seaduslikud. Juriidilise isiku vastutus kinnipidamisele kuuluva maksu kinnipidamata või üle kandmata jätmise eest on sätestatud Maksukorralduse seaduse §-s 30 lg 1 p.
  57. Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osalisest, sest Riigikohtu halduskolleegium ei tee selles asjas uut otsust. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Rahuldada osaliselt Eesti Kultuurifondi kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  58. aprilli
  59. a. otsus haldusasjas nr. II-3/91/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Eesti Kultuurifondile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  60. oktoobril
  61. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.