← Eesti

III-3/1-19/95

III-3/1-19/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. septembril
  2. a. Aino Ütsi esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 5 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  3. septembril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Aino Ütsi esindaja Aavo Ütsi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. mai
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/80/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Aino Ütsi esindaja Aavo Üts, Aavo Ütsi esindaja vandeadvokaat Väino Villik, Vabariigi Valitsuse esindaja vandeadvokaat Ants Kull, Türi Linnavalitsuse esindajad vandeadvokaat Enno Palumets ja Türi linnapea Theo Aasa. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Aino Üts esitas Järva Maakonnavalitsusele avalduse tagastada tema tädile Reet Rohtpalule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud ehituskrunt koos majavaldusega Türi linnas Hariduse t.
  8. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Järva maakonnakomisjoni
  9. novembri
  10. a. otsusega nr. 55-45 tunnistati Aino Üts õigustatud subjektiks Türi linnas Hariduse t. 2 asuva ehituskrundi nr. A-93 (kinnistu nr. 101) ning sellel asuva majavalduse suhtes. Türi linnas Hariduse t. 2 hoones asub Türi Linnavalitsus. Hoone on Türi Linnavalitsuse korteriosakonna bilansis. Vabariigi Valitsuse
  11. mai
  12. a. korraldusega nr. 286-k nõustuti Rahandusministeeriumi ettepanekuga mitte tagastada Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 5 alusel Türi linnas Hariduse t. 2 asuvat õigusvastaselt võõrandatud hoonet. Aino Ütsi esindaja Aavo Ütsi kaebuse põhjal tunnistas Tallinna Halduskohus
  13. juunil
  14. a. otsusega Vabariigi Valitsuse
  15. mai
  16. a. korralduse nr. 286-k täielikult seadusevastaseks. Kohus leidis, et Vabariigi Valitsus rikkus küsimuse lahendamisel Vabariigi Valitsuse
  17. oktoobri
  18. a. määrusega nr. 307 kehtestatud protseduurilist korda.
  19. augustil
  20. a. tunnistas Vabariigi Valitsus
  21. mai
  22. a. korralduse nr. 286-k kehtetuks.
  23. augustil
  24. a. esitas Türi Linnavalitsus Rahandusministeeriumile uuesti Türi Linnavolikogu taotluse arvata vaidlusalune hoone Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 5 alusel tagastamisele mittekuuluva vara hulka sotsiaalobjektina. Vabariigi Valitsuse
  25. jaanuari
  26. a. korraldusega nr. 14-k nõustuti Rahandusministeeriumi ettepanekuga mitte tagastada Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 5 alusel Türil linnas Hariduse t. 2 asuvat õigusvastaselt võõrandatud vara.
  27. jaanuaril
  28. a. esitas Aino Ütsi esindaja Aavo Üts Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Vabariigi Valitsuse
  29. jaanuari
  30. a. korralduse nr. 14-k seadusevastaseks tunnistamist, kuna selle andmisel rikuti Vabariigi Valitsuse
  31. veebruari
  32. a. määrusega nr. 36 ja
  33. oktoobri
  34. a. määrusega nr. 307 sellesisuliste taotluste lahendamiseks ettenähtud tähtaegu. Samuti väitis Aavo Ütsi esindaja kohtuistungil, et vaidlusalune hoone ei kuulu Omandireformi aluste seaduse §s 12 lg 3 p. 5 sätestatud objektide hulka, s.h. sotsiaalobjektina. Tallinna Halduskohtu
  35. märtsi
  36. a. otsusega jäeti Aavo Ütsi kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et seaduseandja on küll kehtestanud tähtaja vastavasisulise taotluse esitamiseks Vabariigi Valitsusele, kuid ei ole ette näinud selle tähtaja rikkumise tagajärgi. Vabariigi Valitsus on otsuse tegemisel pidanud mõjuvaks Rahandusministeeriumi viivitust materjalide kontrollimisel. Kaebaja poolt viidatud Kultuuri- ja sotsiaalobjektide pankrotivarast välistamise seaduse § 2 ei anna sotsiaalobjekti definitsiooni, vaid avab selle mõiste ainult nimetatud seaduse kohaldamiseks, mistõttu see ei ole käesoleva asja lahendamisel analoogiana rakendatav.
  37. märtsil
  38. a. esitas Aino Ütsi esindaja Aavo Üts apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellant palus tühistada halduskohtu otsuse ja tunnistada Vabariigi Valitsuse
  39. jaanuari
  40. a. korraldus nr. 14-k seadusevastaseks. Apellandi arvates rikuti korralduse andmisel Vabariigi Valitsuse
  41. veebruari
  42. a. määruse nr. 36 punkti 31 nõuet ja
  43. oktoobri
  44. a. määrusega nr. 307 kehtestatud Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 5 ja lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse otsuste vastuvõtmise korda. Samuti väitis Aavo Üts, et vaidlusalust hoonet, mida Türi Linnavalitsus ka ise nimetab administratiivhooneks, ei saa mingil juhul käsitleda Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 5 mõttes sotsiaalobjektina. Tallinna Ringkonnakohtu
  45. mai
  46. a. otsusega jäeti Aavo Ütsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  47. märtsi
  48. a. otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud kohtuotsuses toodud motiividel ning puudub alus selle tühistamiseks.
  49. juunil
  50. a. esitas Aino Ütsi esindaja Aavo Üts Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuses palutakse apellatsioonikohtu otsus tühistada, teha asjas uus otsus ning tunnistada Vabariigi Valitsuse
  51. jaanuari
  52. a. korraldus nr. 14-k seadusevastaseks. Kassaator leiab, et kaevatud kohtulahendid ei vasta Omandireformi aluste seaduse §-s 12 lg 3 p. 5 sätestatu mõttele. Kassaator väidab, et Türi Linnavalitsuse residentsiks olev vaidlusalune hoone on nii vormiliselt kui ka sisuliselt
  53. detsembrist
  54. a., millisest ajast pärineb Türi Linna TSN Täitevkomitee vastav otsus nr. 38, administratiivhoone ja täidab seda funktsiooni käesoleva ajani. Aavo Üts leiab, et kui seaduseandja on jätnud seaduses mõiste selgitamata, siis on seda seaduse kohaldamisel võimalik tõlgendada ainult üldtunnustatud tähenduses. Seetõttu ei ole Türi linnas Hariduse t. 2 asuv õigusvastaselt võõrandatud hoone sotsiaalobjekt ega Omandireformi aluste seaduse §-s 12 lg 3 p. 5 nimetatud vara. Türi Linnavolikogu on samuti seisukohal, et vaidlusaluse hoone on Türi Linnavalitsuse administratiivhoone, kuid leiab, et selle tagastamine õigusjärgsele omanikule paneb kohaliku omavalitsuse halba majanduslikku olukorda. Nimetatud asjaolu aga ei ole ORAS § 12 lg 3 p. 5 sätte mõtteks. Vastustaja Vabariigi Valitsuse esindaja Rahandusministeerium peab Tallinna Ringkonnakohtu
  55. mai
  56. a. otsust seaduslikuks ning kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Vastuses kassatsioonkaebusele märgib Rahandusministeerium, et vaidlusaluses hoones töötab Türi Linnavalitsus, kelle funktsioonidest moodustab olulise osa sotsiaaltöö. Seaduseandja ei ole täpsustanud sotsiaalobjekti mõistet, kuid Tallinna Halduskohtu
  57. juuni
  58. a. otsuses haldusasjas nr. 3-200 halduskohus leidis, et Türi linnas Hariduse t. 2 paikneval hoonel on sotsiaalobjekti tunnused. Vastavalt HKS §le 15 lg 1 need asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või muus haldusasjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Seega ei vaja käesolevas vaidluses tõendamist asjaolu, et vaidlusalune hoone on sotsiaalobjekt. Vastustaja Türi Linnavalitsus peab samuti kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Vabariigi Valitsus otsustas
  59. jaanuaril
  60. a. korraldusega nr. 14-k jätta tagastamata Türi linnas Hariduse t. 2 asuv õigusvastaselt võõrandatud vara Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 5 alusel. Nimetatud sätte kohaselt ei kuulu tagastamisele omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud ettepanekul Vabariigi Valitsus otsustab, et sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku või kohaliku kaitse all oleva objekti tagastamine kahjustab riigi või kohaliku haldusüksuse huve või ettevõtte või organisatsiooni bilansis oleva õigusvastaselt võõrandatud vara eraldamine teeb ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks. Märgitud sättes loetletakse objektid, mida võidakse õigusvastaselt võõrandatud varana mitte tagastada. Vabariigi Valitsuse esindaja Rahandusministeeriumi poolt esitatud väide, et Türi linnas Hariduse t. 2 asuv Türi Linnavalitsuse hoone on sotsiaalobjekt, on väär. Asjakohane ei ole viide HKS §-le 15 lg 1, kuna Tallinna Halduskohtu jõustunud otsuses
  61. juunist
  62. a. haldusasjas nr. 3-200/94 on vaid märgitud, et linnavalitsus, täites sotsiaalse elukorralduse funktsioone, omab teatud määral sotsiaalobjekti tunnuseid. Objekt, mis omab teatud määral sotsiaalobjekti tunnuseid, ei ole samastatav sotsiaalobjektiga. Seega ei oma eelpool nimetatud kohtuotsuses märgitud asjaolu tähtsust. Omandireformi aluste seadus ei määratle kultuuri- ja sotsiaalobjekti mõistet. Põhjendatud on kassaatori väide, et kui seaduseandja on jätnud seaduses kasutatava mõiste konkretiseerimata, tuleb seda seaduse kohaldamisel tõlgendada üldtunnustatud tähenduses. Nii näiteks on sotsiaalobjektideks koolieelsed lasteasutused, koolid, mitmesugused tervishoiuasutused, turva- ja hooldekodud jne. Vaidlusaluses hoones asub Türi Linnavalitsus. Linnavalitsus kui omavalitsuse organ korraldab ja juhib kohalikku elu ning täidab muid avalik-õiguslikke haldusülesandeid vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. Sellest tulenevalt ei ole administratiivhoone Omandireformi aluste seaduse §-s 12 lg 3 p. 5 tähendatud sotsiaalobjekt ega kuulu selle sätte alusel tagastamisele mittekuuluva õigusvastaselt võõrandatud vara hulka. Kohtud on käesoleva asja lahendamisel seadust vääralt kohaldanud, mistõttu tuleb kassatsioonkaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu
  63. märtsi
  64. a. ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  65. mai
  66. a. otsused tühistada. Kuivõrd antud asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid, on võimalik teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Halduskohtu
  67. märtsi
  68. a. otsus haldusasjas nr. 3-105/95 ja Tallinna Ringkonnakohtuhalduskolleegiumi
  69. mai
  70. a. otsus haldusasjas nr. II-3/80/
  71. Tunnistada Vabariigi Valitsuse
  72. jaanuari
  73. a. korraldus nr. 14-k seadusevastaseks ja teha Vabariigi Valitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus. Rahuldada Aino Ütsi esindaja Aavo Ütsi kassatsioonkaebus. Tagastada Aavo Ütsile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  74. septembril
  75. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.