III-3/1-20/95

III-3/1-20/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril
2. a. Harri Laasi kassatsioonkaebuse läbivaatamine eluruumide tööandja eluruumiks tunnistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
3. septembril
4. a. läbi Harri Laasi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. juuni
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/138/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa H. Laasi esindaja vandeadvokaat Leo Urge ja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja vandeadvokaat Albert Kalmet. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Tallinna Ida Rajoonivalitsuse
8. septembri
9. a. määruse nr. 98 punktiga 14 kinnitati Tallinnas Hõbekuuse t. 52 asuv Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudile kuuluv 5-toaline korter elamispinnaga 63,75 m2 tööandja eluruumiks.
10. oktoobril
11. a. esitas korteri üürnik Harri Laas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Ida Rajoonivalitsuse
12. septembri
13. a. määruse nr. 98 p. 14 seadusevastaseks tunnistamist, kuna see on vastuolus Elamuseaduse §-ga
14. Tallinna Halduskohtu
15. mai
16. a. otsusega haldusasjas nr. 3-21/95 tunnistati Tallinna Ida Rajoonivalitsuse
17. septembri
18. a. määruse nr. 98 p. 14 seadusevastaseks. Halduskohtu otsuse kohaselt on Tallinna Ida Rajoonivalitsus kohtule esitanud kaks Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi taotlust Tallinnas Hõbekuuse t. 52 korteri tööandja eluruumiks tunnistamiseks. Üks neist kannab
19. mai
20. a. ja teine
21. juuni
22. a. kuupäeva. Ida Rajoonivalitsuses nimetatud ettepanekuid ei registreeritud, mistõttu ettepanekutel puuduvad sissetuleku templid ja kuupäevad. Hinnates tõendeid kogumis, sealhulgas tunnistaja ütlusi ja asjas teostatud kirjaekspertiisi aktis antud eksperdi arvamust, leidis halduskohus, et Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut esitas Tallinna Ida Rajoonivalitsusele taotluse Hõbekuuse t. 52 tunnistamiseks tööandja eluruumiks
23. juunil
24. a., s.t. mittetähtaegselt. Seetõttu on kaevatud määrus vaidlusaluse korteri osas vastuolus Elamuseaduse §-ga
25. Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut ja Ida Rajoonivalitsuse õigusjärglane Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused. Apellandid palusid tühistada halduskohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta H. Laasi kaebus rahuldamata. Kaebustes leiti, et toimikus on tõendeid, mis kinnitavad, et taotlus teenistusliku eluruumi Tallinn, Hõbekuuse t. 52 tööandja eluruumiks tunnistamiseks esitati
26. mail
27. a., s.t. tähtaegselt. Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut väitis, et Elamuseaduse § 68 ei kehtesta, et kohaliku omavalitsuse organil ei olnud õigust tunnistada pärast
28. juunit
29. a. esitatud taotluse alusel eluruumi tööandja eluruumiks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
30. juuni
31. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebused, tühistati Tallinna Halduskohtu
32. mai
33. a. otsus ja jäeti rahuldamata H. Laasi kaebus Tallinna Ida Rajoonivalitsuse
34. septembri
35. a. määruse nr. 98 p. 14 seadusevastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et asjaolu, millal esitati asukohajärgsele kohalikule omavalitsuse organile taotlus ruumide tunnistamiseks tööandja eluruumideks, ei oma haldusõiguse seisukohalt tähtsust. Vaidlusaluse eluruumi tunnistamisel tööandja eluruumiks toimiti vastavalt Elamuseaduse §-le
36. H. Laas esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaatori arvates on ringkonnakohus vääralt kohaldanud Elamuseaduse §-de 58 ja 68 sätteid. Elamuseaduse § 68 kohaselt pidid teenistuslikke eluruume omavad või kasutavad juriidilised isikud esitama hiljemalt
37. juuniks
38. a. asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile ettepanekud eluruumide tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt Elamuseaduse §-le
39. Kassaator väidab, et Tallinna Halduskohus andis õige hinnangu kõikidele asjas esitatud tõenditele, sealhulgas protsessiosaliste seletustele, tunnistaja ütlustele, kirja ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusele ning jõudis põhjendatud järeldusele, et vastav taotlus tööandja eluruumiks tunnistamiseks esitati
40. juunil
41. a., s.t. hilinemisega. Seetõttu on kaevatud määruse vaidlustatud punkt seadusevastane. Tallinna Ringkonnakohus rikkus ka HKS § 35 nõuet. Tühistades halduskohtu otsuse, ei märkinud ringkonnakohus otsuses, miks tuleb esitatud tõendeid hinnata teisiti ega põhjendanud, miks ühed või teised tõendid tagasi lükkas. Vastustajad Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus ja Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut palusid vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
42. juuni
43. a. otsus muutmata. Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut märgib vastuses, et Elamuseaduse §-s 68 on küll ette nähtud tähtaeg, kuid sel oli korralduslik eesmärk. Nimetatud paragrahv ei näe ette juriidilisi tagajärgi, mis peaksid saabuma, kui teenistuslik eluruum arvati tööandja eluruumide hulka pärast
44. juunit
45. a. tehtud ettepaneku alusel. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on asja lahendamisel seadust vääralt kohaldanud. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et see, millal Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut esitas Tallinna Ida Rajoonivalitsusele taotluse vaidlusaluse eluruumi tunnistamiseks tööandja eluruumiks, ei oma asjas olulist tähtsust.
46. aprillil
47. a. vastu võetud ja
48. juulist
49. a. jõustunud Elamuseadus avaldati
50. mail
51. a. Riigi Teatajas nr.
52. Elamuseaduse § 68 kehtestab, et teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavatel või kasutatavatel juriidilistel isikutel esitada hiljemalt
53. a.
54. juuniks asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile ettepanekud selliste eluruumide tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt käesoleva seaduse §-le
55. Seega anti teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavatele või kasutatavatele juriidilistele isikutele tähtaeg tööandja eluruumiks tunnistamise ettepanekute esitamiseks. Samale seisukohale asus ka Riigikohtu halduskolleegium
56. veebruari
57. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-2/
58. Kohaliku omavalitsuse organid ei võinud rahuldada ettepanekuid, mis olid esitatud Elamuseaduse §-s 68 sätestatud tähtaja rikkumisega. Apellatsioonkaebused esitati samuti tõendite hindamise peale. Tallinna Halduskohus leidis, et on tõendatud Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi poolt taotluse esitamine
59. juunil
60. a. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kontrollida apellatsioonkaebuses märgitud väidete põhjendatust tõendamise osas. HKS § 35 sätestab, et kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud tunnistaja ütlustele, eksperdi suulisele arvamusele või protsessiosalise seletusele väära hinnangu, ei või ringkonnakohus kohtuotsust muuta, tühistada või ka muutmata jätta, ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata ja esitamata motiive, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. Nendel põhjustel on H. Laasi kassatsioonkaebus põhjendatud ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
61. juuni
62. a. otsus kuulub tühistamisele. Eeltoodu põhjal ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3 ja 69 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustas:
63. Rahuldada Harri Laasi kassatsioonkaebus.
64. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
65. juuni
66. a. otsus haldusasjas nr. II-3/138/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
67. Mõista välja Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt Harri Laasi kasuks tasu makstud õigusabi eest summas 5000 (viis tuhat) krooni.
68. Tagastada Harri Laasile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
69. oktoobril
70. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel