III-3/1-21/95

III-3/1-21/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. novembril
2. a. V. Põkalo kassatsioonkaebuse läbivaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 2 p. 3 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. novembril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Vassili Põkalo kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
5. juuli
6. a. otsusele haldusasjas nr. II​3​59/
7. Istungist võttis osa Vassili Põkalo. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
8. veebruaril
9. a. V. Põkalo elukohas Valgas Lai tn. 27 läbiviidud kontrollimise tulemusena leidsid Energiamüügi Valga jaoskonna töötajad, et V. Põkalo oli elektrienergiat tarbinud omavoliliselt. Teda kohustati tasuma 3154 krooni 30 senti omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest.
10. veebruaril
11. a. katkestati V. Põkalole elektrienergia andmine. V. Põkalo esitas
12. märtsil
13. a. Valga halduskohtunikule kaebuse Energiamüügi Valga jaoskonna ametnike peale, pidades elektrienergia andmise katkestamist seadusevastaseks. Kaebust põhjendas V. Põkalo sellega, et kontrollimisel ei avastatud elektrienergia omavolilist tarbimist ja akti elektrienergia omavolilise tarbimise kohta oleks pidanud koostama kontrollimise käigus kohapeal. Kohtuistungil väitis V. Põkalo esindaja, et omavoliline elektrienergia tarbimine oleks pidanud olema tõendatud Haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluskorda järgides ja kontrollaktis esitatud nõue tasuda 3154 krooni 30 senti ei ole seaduslik. Valga halduskohtuniku
14. aprilli
15. a. otsusega jäeti V. Põkalo kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et nõue tasuda 3154 krooni 30 senti ei ole halduskaristus. See on nõue tasuda omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest. Elektrienergiaga varustamise katkestamine ei ole halduskaristus, sest selle abinõu kohaldamise õigus ei tulene Haldusõiguserikkumiste seadustikust. Kohus leidis, et Energiamüügi ametiisikute tegevust ei saa tunnistada seadusevastaseks motiivil, et kontrollakti ei koostatud sündmuskohal, kuna sellist kohustust ei ole kehtestatud.
16. aprillil
17. a. esitas V. Põkalo Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellant väitis, et ta ei ole elektrit varastanud ning seadis kahtluse alla
18. veebruari
19. a. kontrollimise tulemused. Apellandi arvates arvestas esimese astme kohus ainult Energiamüügi töötajate ütlusi, kuid ei määranud ekspertiisi ega kaasanud erapooletuid spetsialiste. Seetõttu palus apellant esitatud kaebuses kohtuotsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Ringkonnakohtu istungil palus apellant teha kohtul uue otsuse. Tartu Ringkonnakohus, kordamata otsuses esimese astme kohtu põhjendusi, jättis
20. juuli
21. a. otsusega Valga halduskohtuniku otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
22. augustil
23. a. esitas V. Põkalo kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsusele, paludes see tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et tema ei ole tarbinud elektrienergiat omavoliliselt. Energiamüügi Valga jaoskonna ametiisikud ei koostanud kohapeal akti elektrienergia omavolilise tarbimise kohta. Kohus ei kaasanud spetsialiste ega määranud ekspertiisi. Vastustaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära V. Põkalo, Riigikohtu halduskolleegium leidis: V. Põkalo esitas
24. veebruaril
25. a. energiamüügi ettevõttele avalduse, milles palus end vormistada elektrienergia tarbijaks, kohustudes samas täitma "Elektrienergia kasutamise eeskirju". Majandusministri
26. novembri
27. a. määrusega nr. 49 tunnistati nimetatud eeskirjad
28. jaanuarist
29. a. kehtetuks ning kehtestati "Elektrienergia tarbimise eeskiri" (RT Lisa 1993, 28). Avalduse esitamine V. Põkalo poolt ning selle alusel talle elektrienergia müük energiamüügi ettevõtte poolt tuleb lugeda elektrivarustuse lepingu sõlmimiseks. Selle lepingu tingimused sisalduvad "Elektrienergia tarbimise eeskirjas". Eeskirja punkti 6.7 järgi on elektrimüüjal õigus lülitada tarbija elektrivõrgust välja ning teha elektrikulu ümberarvestus, kui tarbija on omavoliliselt ühendanud elektriseadmed elektrivõrku. Elektrienergia andmise katkestamine on elektrimüüja mõjutusvahend tarbija suhtes, kes ei täida elektrivarustuse lepingut. Elektrikulu ümberarvestuse tegemine on aga omavoliliselt tarbitud elektrienergia hulga arvestuslik kindlaksmääramine. 3154 krooni 30 sendi tasumise nõue omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest ei ole trahv. Elektrivarustuse lepingust tulenev vaidlus on tsiviilõiguslik vaidlus. HKS § 3 lg 2 p. 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse taotlused, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Seega on asja lahendanud ebaõige kohtunik ning HKS § 36 lg 1 p. 1 alusel kuulub kohtuotsus igal juhul tühistamisele. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Juhindudes HKS §​dest 3 lg 2 p. 3, 50, 57 p. 3 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
30. juuli
31. a. otsus haldusasjas nr. II​3​59/95 ja Valga halduskohtuniku
32. aprilli
33. a. otsus haldusasjas nr. HA​16/95 ning lõpetada asja menetlus. Tagastada Vassili Põkalole kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
34. novembril
35. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann