← Eesti

III-3/1-21/95

III-3/1-21/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. novembril
  2. a. V. Põkalo kassatsioonkaebuse läbivaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 2 p. 3 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
  3. novembril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Vassili Põkalo kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuli
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II​3​59/
  7. Istungist võttis osa Vassili Põkalo. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
  8. veebruaril
  9. a. V. Põkalo elukohas Valgas Lai tn. 27 läbiviidud kontrollimise tulemusena leidsid Energiamüügi Valga jaoskonna töötajad, et V. Põkalo oli elektrienergiat tarbinud omavoliliselt. Teda kohustati tasuma 3154 krooni 30 senti omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest.
  10. veebruaril
  11. a. katkestati V. Põkalole elektrienergia andmine. V. Põkalo esitas
  12. märtsil
  13. a. Valga halduskohtunikule kaebuse Energiamüügi Valga jaoskonna ametnike peale, pidades elektrienergia andmise katkestamist seadusevastaseks. Kaebust põhjendas V. Põkalo sellega, et kontrollimisel ei avastatud elektrienergia omavolilist tarbimist ja akti elektrienergia omavolilise tarbimise kohta oleks pidanud koostama kontrollimise käigus kohapeal. Kohtuistungil väitis V. Põkalo esindaja, et omavoliline elektrienergia tarbimine oleks pidanud olema tõendatud Haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluskorda järgides ja kontrollaktis esitatud nõue tasuda 3154 krooni 30 senti ei ole seaduslik. Valga halduskohtuniku
  14. aprilli
  15. a. otsusega jäeti V. Põkalo kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et nõue tasuda 3154 krooni 30 senti ei ole halduskaristus. See on nõue tasuda omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest. Elektrienergiaga varustamise katkestamine ei ole halduskaristus, sest selle abinõu kohaldamise õigus ei tulene Haldusõiguserikkumiste seadustikust. Kohus leidis, et Energiamüügi ametiisikute tegevust ei saa tunnistada seadusevastaseks motiivil, et kontrollakti ei koostatud sündmuskohal, kuna sellist kohustust ei ole kehtestatud.
  16. aprillil
  17. a. esitas V. Põkalo Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellant väitis, et ta ei ole elektrit varastanud ning seadis kahtluse alla
  18. veebruari
  19. a. kontrollimise tulemused. Apellandi arvates arvestas esimese astme kohus ainult Energiamüügi töötajate ütlusi, kuid ei määranud ekspertiisi ega kaasanud erapooletuid spetsialiste. Seetõttu palus apellant esitatud kaebuses kohtuotsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Ringkonnakohtu istungil palus apellant teha kohtul uue otsuse. Tartu Ringkonnakohus, kordamata otsuses esimese astme kohtu põhjendusi, jättis
  20. juuli
  21. a. otsusega Valga halduskohtuniku otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  22. augustil
  23. a. esitas V. Põkalo kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsusele, paludes see tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et tema ei ole tarbinud elektrienergiat omavoliliselt. Energiamüügi Valga jaoskonna ametiisikud ei koostanud kohapeal akti elektrienergia omavolilise tarbimise kohta. Kohus ei kaasanud spetsialiste ega määranud ekspertiisi. Vastustaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära V. Põkalo, Riigikohtu halduskolleegium leidis: V. Põkalo esitas
  24. veebruaril
  25. a. energiamüügi ettevõttele avalduse, milles palus end vormistada elektrienergia tarbijaks, kohustudes samas täitma "Elektrienergia kasutamise eeskirju". Majandusministri
  26. novembri
  27. a. määrusega nr. 49 tunnistati nimetatud eeskirjad
  28. jaanuarist
  29. a. kehtetuks ning kehtestati "Elektrienergia tarbimise eeskiri" (RT Lisa 1993, 28). Avalduse esitamine V. Põkalo poolt ning selle alusel talle elektrienergia müük energiamüügi ettevõtte poolt tuleb lugeda elektrivarustuse lepingu sõlmimiseks. Selle lepingu tingimused sisalduvad "Elektrienergia tarbimise eeskirjas". Eeskirja punkti 6.7 järgi on elektrimüüjal õigus lülitada tarbija elektrivõrgust välja ning teha elektrikulu ümberarvestus, kui tarbija on omavoliliselt ühendanud elektriseadmed elektrivõrku. Elektrienergia andmise katkestamine on elektrimüüja mõjutusvahend tarbija suhtes, kes ei täida elektrivarustuse lepingut. Elektrikulu ümberarvestuse tegemine on aga omavoliliselt tarbitud elektrienergia hulga arvestuslik kindlaksmääramine. 3154 krooni 30 sendi tasumise nõue omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest ei ole trahv. Elektrivarustuse lepingust tulenev vaidlus on tsiviilõiguslik vaidlus. HKS § 3 lg 2 p. 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse taotlused, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Seega on asja lahendanud ebaõige kohtunik ning HKS § 36 lg 1 p. 1 alusel kuulub kohtuotsus igal juhul tühistamisele. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Juhindudes HKS §​dest 3 lg 2 p. 3, 50, 57 p. 3 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  30. juuli
  31. a. otsus haldusasjas nr. II​3​59/95 ja Valga halduskohtuniku
  32. aprilli
  33. a. otsus haldusasjas nr. HA​16/95 ning lõpetada asja menetlus. Tagastada Vassili Põkalole kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  34. novembril
  35. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.