III-3/1-22/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. oktoobril 1995. a. J. Brokko kassatsioonkaebuse läbivaatamine maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseis

§-des 38 ja 40 sätestatud maksuhalduri kohaliku talituse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise korda. Tallinna Halduskohtu

1. aprilli
2. a. otsusega jäeti J. Brokko kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et Riigi Maksuameti
3. jaanuari
4. a. kirjas J. Brokkole sisalduvad kõik

§​s 40 lg 1 ettenähtud andmed. Kohtuotsuse kohaselt ei sätesta

maksuhalduri keskasutuse otsuse vorminõudeid. Kuna Riigi Maksuamet ei ole rikkunud

§​s 38 lg 1 ettenähtud kaebuse lahendamise tähtaega ning J. Brokko kaebuse lahendamisel tehtud otsustuses sisalduvad

§​s 40 lg 1 nõutud andmed, siis ei ole antud asjas alust rakendada

§ 39lg 2.

Halduskohus leidis, et Riigi Maksuamet on rikkunud

§ 40lg 2, saates J.

Brokkole otsuse lihtpostiga, mistõttu sai võimalikuks selle kaotsiminek. Otsuse teatavaks tegemise korra rikkumine ei too aga kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist. J. Brokko esitas

1. aprillil
2. a. apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, paludes tühistada Tallinna Halduskohtu
3. aprilli
4. a. otsuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Riigi Maksuamet eiranud

§-des 38 ja 40 sätestatud korda, väljastades Rapla Maakonna Maksuameti kaudu üksnes kirjaliku teate, et Rapla Maksuamet on toiminud õigesti. Apellant on seisukohal, et nimetatud teade ei ole käsitatav otsusena. Pealegi tulnuks otsus

§ 40

lg 2 kohaselt anda kaebajale kätte allkirja vastu või saata posti teel väljastusteatega. Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maksuhalduri ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise aluseks

§ 39

kohaselt üksnes see, kui maksuhalduri keskasutus ei tee kaebuse lahendamisel otsust 30 kalendripäeva jooksul. Käesoleval juhul on otsus vastu võetud eelnimetatud tähtaja kestel. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ettekirjutuse sisulise ebaseaduslikkuse kohta jättis ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kaebuses esimese astme kohtule vaidlustas apellant Riigi Maksuameti tegevust kaebuse lahendamisel.

1. juulil
2. a. esitas J. Brokko kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, tunnistades kehtetuks Rapla Maakonna Maksuameti
3. septembri
4. a. ettekirjutuse nr. jur-
5. Kassaatori arvates ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut sellele, et Riigi Maksuamet ei ole täitnud

§-dest 38 ja 40 tulenevaid nõudeid. Kassaatorile jääb arusaamatuks, millist otsust peetakse kohtuotsuses silmas, ja leiab, et väljend "tähtaja kestel vastuvõetud otsus" näitab, et ringkonnakohus ei saa rääkida konkreetsel kuupäeval vastuvõetud otsusest. Ringkonnakohus on tõlgendanud

§ 38

ja 40 ebaõigesti.

§ 38lg 2 loetleb ammendavalt maksuhalduri keskasutuse volitused otsuse tegemisel.

Maksuhalduri keskasutusel on õigus jätta maksuhalduri kohaliku talituse otsus jõusse, see muuta või tühistada. Riigi Maksuamet ei ole kaebuse läbivaatamisel teinud aga ühtegi kolmest nimetatud otsusest. Kassaator väidab, et

§ 40

lg 2 kohaselt oli Riigi Maksuametil kohustus anda talle

§ 38

lg 2 kohane otsus allkirja vastu või saata see talle väljastusteatega posti teel. Tegelikult saadeti Rapla Maksuameti kaudu aga Riigi Maksuameti

1. jaanuari
2. a. kiri nr. 31-07/236, mille esimeses lõigus on kirjutatud: "teatame järgmist", ja viimases lauses: "Lähtudes eeltoodust on Rapla Maksuamet õigesti toiminud.". Seega on tegemist teatega, mis ei vasta oma vormilt

§-le 40 lg 1 ega sisult §-le 38 lg 2. Selline teade ei ole käsitatav otsusena. Kassaator selgitab, et

§-s 40 lg 1 on märgitud, mida Riigi Maksuameti otsus peab sisaldama. Sama paragrahvi mõttest tuleneb, et see otsus peab olema kirjalik. Otsuse vorminõuded tulenevad Eesti Standardiameti poolt

1. jaanuaril
2. a. kinnitatud standardist "Haldusdokumentide vormistamise põhinõuded" EV ST 3-92, millest Vabariigi Valitsuse
3. märtsi
4. a. korraldusega nr. 119-k kohustati juhinduma ka riiklikke ameteid. Nimetatud standard on maksuametile kohustuslik. Standardis toodud tunnuste alusel on selge, et Riigi Maksuameti
5. jaanuari
6. a. kiri on lihtkiri, mitte otsus. Kuna seaduses esitatud vormi- ja sisunõuetele vastavat otsust ei ole tehtud, kuulub rakendamisele

§ 39

. Vastustaja Riigi Maksuamet palub jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et Riigi Maksuameti peadirektor vaatas J. Brokko kaebuse läbi

1. jaanuaril
2. a., s.t. tähtaegselt, ning asus seisukohale, et kohalik maksuamet on toiminud kehtivat seadusandlust järgides.Riigi Maksuameti sellest seisukohast informeeriti J. Brokkot ja Rapla Maakonna Maksuametit. Maksukorralduse seaduse §​s 40 lg 1 esitatavatest nõuetest on maksuamet kinni pidanud. Maksukorralduse seadus ei näe ette, milline peab otsus vormiliselt välja nägema. Otsus

§ 38lg 2 tähenduses on üldmõiste.

Riigi Maksuamet möönab, et otsuse teatavakstegemisel kaebuse esitajale ei ole täpselt järgitud

§ 40lg 2 nõudeid ning otsus väljastati kaebuse esitajale lihtkirjana.

Otsus aga oli

§-s 39 nimetatud tähtaja jooksul vastu võetud, seega puudub alus maksuhalduri ettekirjutuse tühistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, leidis: Ringkonnakohus on vääralt mõistnud Maksukorralduse seaduse § 38 ja 40.

§-s 38 lg 2 on loetletud maksuhalduri keskasutuse volitused maksuhalduri kohaliku talituse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Nimetatud sätte kohaselt võib maksuhalduri keskasutus teha ühe kolmest otsusest: jätta maksuhalduri kohaliku talituse otsus jõusse, see muuta või tühistada. Riigi Maksuameti

1. jaanuari
2. a. kirjaga nr. 31-07/236 teatati J. Brokkole ja Rapla Maakonna Maksuametile, et Riigi Maksuameti peadirektor vaatas J. Brokko kaebuse läbi ning asus seisukohale, et kohalik maksuamet on toiminud õigesti. Selline seisukoha väljendamine ei ole vastavuses

§s 38 lg 2 sätestatud maksuhalduri keskasutuse volitusega otsustada, kas jätta kohaliku talituse otsus jõusse, see muuta või tühistada. Ekslik on käsitada

§-s 38 lg 2 märgitud "otsust" kui üldmõistet või otsustust.

§-st 40 tuleneb, et see otsus peab olema kirjalik.

§ 40lg 1 loetleb kaebuse lahendamisel tehtud otsusele esitatavad vorminõuded.

Nimetatud vorminõudeid on võimalik järgida üksnes otsuse kui õigusakti, mitte aga otsuse kui vaimse tegevuse resultaadi - otsustuse - puhul.

paragrahve 38 ja 40 tuleb tõlgendada vastastikuses seoses; esimene neist nimetab maksuhalduri keskasutuse poolt tehtava otsuse eeldused ja nõuded otsuse sisule, teine aga esitab nõuded selle otsuse vormile ja kehtestab otsuse teatavakstegemise korra. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Riigi Maksuamet ei teinud J. Brokko kaebuse läbivaatamisel Maksukorralduse seaduse kohast otsust 30 kalendripäeva jooksul, vaid ainult informeeris kaebajat oma seisukohast. Lähtudes eeltoodust ning HKS §-dest 57 p. 4, 68 lg 3 ja

§ 39lg 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a. otsus haldusasjas nr. II​3/121/95 ja Tallinna Halduskohtu
3. aprilli
4. a. otsus haldusasjas nr. 3​241/
5. Tunnistada Riigi Maksuameti toimingud Jüri Brokko kaebuse läbivaatamisel seadusevastasteks ja Rapla Maakonna Maksuameti
6. septembri
7. a. ettekirjutus nr. jur-63 kehtetuks. Tagastada Jüri Brokkole kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
8. oktoobril
9. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann