← Eesti

III-3/1-23/95

III-3/1-23/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. oktoobril
  2. a. O. Voropajevi esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine elamis- ja tööloa andmisest keeldumise põhjendamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  3. oktoobril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Oleg Voropajevi esindaja vandeadvokaat Mare Lusti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. jaanuari
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/128/
  7. Protsessiosalisena võttis istungist osa Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja Linda Korberg. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
  8. septembril
  9. a. otsusega nr. 270/94045 keeldus Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakond Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p. 3 alusel andmast elamis- ja tööluba O. Voropajevile kui isikule, kelle tegevus on olnud suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu. Keeldumise põhjendamisel viidati Riigi Kaitsepolitseiameti
  10. oktoobri
  11. a. kirjale nr.
  12. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakonna eelpoolnimetatud otsus kinnitati
  13. oktoobril
  14. a. Otsuse kinnitamisel märgiti elamis- ja tööloa andmisest keeldumise alusena Välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p. 2, s.t. luba keelduti andmast välismaalasele, kes ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi. O. Voropajev esitas Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakonna
  15. septembri
  16. a. otsusele nr. 270/94045 kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohtu
  17. detsembri
  18. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  19. veebruari
  20. a. otsusega Tallinna Halduskohtu otsus tühistati ja asi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. O. Voropajevi apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Tallinna Halduskohus vaatas O. Voropajevi kaebuse uuesti läbi ja otsustas
  21. aprillil
  22. a. haldusasjas nr. I​3​261/95 jätta kaebus rahuldamata. O. Voropajevi esindaja vandeadvokaat M. Lust esitas sellele otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis
  23. juuni
  24. a. otsusega haldusasjas nr. II​3/128/95 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apelleeritava kohtuotsuse muutmata. O. Voropajevi esindaja vandeadvokaat M. Lust esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  25. juuni
  26. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsus tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada ebaseaduslikuks otsus O. Voropajevile elamis- ja tööloa andmisest keeldumise kohta ja saata asi uueks läbivaatamiseks teisele ringkonnakohtule. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele juba seepärast, et tõendina on kasutatud teavet, mida antud asjas ei tohi tõendina kasutada. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakonna
  27. septembri
  28. a. otsust nr. 270/94045 põhjendatakse Riigi Kaitsepolitseiameti
  29. oktoobri
  30. a. kirjaga nr.
  31. Selles kirjas märgitakse, et "Meile laekunud jälitusinformatsiooni põhjal on Oleg Voropajev Aleksandri p. s:
  32. a. Venemaal, Kemerovos, Eestis tegutseva kuritegeliku grupeeringu üks liidritest. Kemerovo Siseasjadevalitsuse
  33. osak. andmetel saabus Eestisse, et tegelda siin kuritegevusega..." Seega viidatakse Riigi Kaitsepolitseiameti kirjas O. Voropajevi kohta laekunud jälitusinformatsioonile. Jälitustegevusega saadud andmete (jälitusteabe) kasutamist reguleerib
  34. veebruaril
  35. a. vastu võetud Jälitustegevuse seaduse §
  36. See säte loetleb ammendavalt jälitusteabe kasutamise võimalused. Nende võimaluste hulgas pole jälitusteabe kasutamist elamis- ja töölubade andmise otsustamisel. Seega on Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakond andnud O. Voropajevi suhtes haldusakti, tuginedes tõenditele, mida selle akti andmisel ei tohtinud kasutada. Kohtud on asja läbivaatamisel aktsepteerinud sedasama tõendit. Tulenevalt halduskohtumenetluse olemusest ei tohi kohtuotsust põhjendada tõenditega, millega haldusorgan ise ei tohi oma haldusakti põhjendada. Vastasel korral moonduks halduskohtumenetluse eesmärk. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakond motiveeris oma
  37. septembri
  38. a. otsust nr. 270/94045 Riigi Kaitsepolitseiameti
  39. oktoobri
  40. a. kirjaga nr. 1984, s.o. kirjaga, mis koostati Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti jaoks pärast vaidlustatud haldusakti andmist. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium, aktsepteerides seda dokumenti, ei ole arvestanud sellega, et dokumendid, millele on vaidlustatud haldusaktis viidatud, ei tohi olla dateeritud pärast vaidlustatud haldusakti andmist. Vaidlustatavat haldusakti ei muuda O. Voropajevi osas seaduslikuks ka see, et selle kinnitamise ajaks, s.o.
  41. oktoobriks
  42. a., oli saadud Riigi Kaitsepolitseiameti kiri nr.
  43. Seega on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium asja läbivaatamisel oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ja see rikkumine on viinud asja ebaõigele otsustamisele. Juhindudes HKS §-st 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  44. juuni
  45. a. otsus haldusasjas nr. II​3/128/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Oleg Voropajevile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  46. oktoobril
  47. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.