III-3/1-27/95

III-3/1-27/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. oktoobril
2. a. Art Veermäe kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 36 lg 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. oktoobril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Art Veermäe kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-13/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa kassaator Art Veermäe ja vastustaja AS Nõmme juhatuse esimees Lembitu Pihlak. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
8. märtsil
9. a. sõlmitud teenistusliku eluruumi üürilepingu alusel andis endine Vao kolhoos seoses töösuhtega Maret Veermäele kasutada Väike-Maarja vallas Nõmme külas asuvas ridaelamus 4-toalise koreri. Korterit ei ole tunnistatud tööandja eluruumiks. Korterisse on registreeritud Maret Veermäe, tema abikaasa Art Veermäe ja nende alaealine tütar Maria Veermäe.
10. augustil
11. a. esitas Art Veermäe eluruumi praegusele omanikule, aktsiaseltsile Nõmme, avalduse korteri erastamiseks. AS Nõmme juhatuse esimees Lembitu Pihlak keeldus korteri erastamisest Art Veermäele. Keeldumist põhjendas ta sellega, et Vao kolhoosi põllumajandusreformi kava alusel oli Art Veermäel võimalus korterit erastada
12. maini
13. a. Kuna Art Veermäe selleks ajaks korteri erastamise soovi ei avaldanud, müüdi see põllumajandusreformi käigus aktsiaseltsile Nõmme. Viimane ei pea otstarbekaks korterit müüa.
14. augustil
15. a. esitas Art Veermäe Lääne-Viru halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada AS Nõmme juhatuse esimehe A. Veermäele korteri erastamisest keeldumine seadusevastaseks, kuna see on vastuolus
16. märtsil
17. a. vastu võetud Eluruumide erastamise seaduse muutmise seadusega. Lääne-Viru halduskohtuniku
18. novembri
19. a. otsusega tunnistati AS Nõmme juhatuse esimehe Lembitu Pihlaku keeldumine Art Veermäele korteri erastamisest seadusevastaseks ja tehti juhatuse esimehele ettekirjutus, kohustades teda erastama vaidlusalune korter Art Veermäele ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. AS Nõmme juhatuse esimees esitas Lääne-Viru halduskohtuniku
20. novembri
21. a. otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsus täies ulatuses. Apellant väitis, et AS Nõmme ei ole tekkinud põllumajandusreformi käigus ning seega ei ole ta eluruumide erastamise kohustatud subjekt Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 ja § 6 p. 6 mõttes. AS Nõmme kui eraõiguslik juriidiline isik ei ole kohustatud vaidlusalust eluruumi erastama. Viru Ringkonnakohtu
22. mai
23. a. otsusega tühistati Lääne-Viru halduskohtuniku
24. novembri
25. a. otsus ja saadeti asi uueks arutamiseks samale halduskohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus HKS § 36 lg 1 p. 2 nõudeid, tehes otsuse kohtusse kutsumata jäetud Maret Veermäe õiguste kohta. Eluruumide erastamise seaduse § 4 p. 1 kohaselt on eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete jasamas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Asja materjalidest nähtub, et Maret Veermäe ja Art Veermäe vahel ei ole sõlmitud kokkulepet, et korteri erastab Art Veermäe. Art Veermäe esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et Maret Veermäe õigusi asja arutamisele mittekutsumisega ei ole rikutud, kuna
26. septembril
27. a. sõlmisid Art Veermäe ja Maret Veermäe notariaalse kokkuleppe selle kohta, et vaidlusaluse eluruumi ostab Art Veermäe. Vastavalt Eluruumide erastamise seaduse §-le 4 p. 1 on Art Veermäe eluruumi erastamise õigustatud subjekt. Seetõttu ei ole Maret Veermäe kohtuistungile kutsumata jätmine halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Nõmme juhatuse esimees, et ringkonnakohtu otsus on õige ja selle tühistamiseks puudub seaduslik alus. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, Riigikohtu halduskolleegium leidis: AS Nõmme juhatuse esimees esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse põhjusel, et halduskohus on seadust vääralt kohaldanud. HKS § 27 lg 2 kohaselt vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes apellatsioonkaebuses toodud piirides. Kui aga ringkonnakohus tuvastab HKS §-s 36 tähendatud kohtumenetluse normide rikkumise, ei ole ringkonnakohus seotud kaebuse piiridega. HKS § 36 lg 1 p. 1 kohaselt on kohtumenetluse seaduse normide rikkumine igal juhul, olenemata protsessiosaliste nõudmistest, halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Ringkonnakohtu otsuses märgitud seisukoht, et halduskohus rikkus HKS § 36 lg 1 p. 2 nõuet, on ekslik. Ringkonnakohus ei kontrollinud asjaolu, et Maret Veermäe ja Art Veermäe olid sõlminud notariaalselt tõestatud kokkuleppe selle kohta, et nende kasutuses oleva korteri erastab Art Veermäe. Seega ei olnud Lääne-Viru halduskohtuniku
28. novembri
29. a. otsus tehtud Maret Veermäe ja tema õiguste kohta HKS § 36 lg 1 p. 2 mõttes. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
30. mai
31. a. otsus haldusasjas nr. II-313/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Art Veermäele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
32. oktoobril
33. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann