III-3/1-29/95

III-3/1-29/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. oktoobril
2. a. V. Gor"kovi esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine alaealise teovõime asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. oktoobril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Valentin Gor"kovi esindaja vandeadvokaat Edith Sassiani kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. juuni
6. a. määrusele haldusasjas nr. II​3/159/
7. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. V. Gor"kov esitas
8. veebruaril
9. a. Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsusele avalduse tema kasutuses oleva eluruumi erastamiseks. Avaldus tagastati V. Gor"kovile
10. märtsil
11. a. põhjendusega, et alaealisele eluruumi ei erastata. V. Gor"kov on sündinud
12. juunil
13. a.
14. aprillil
15. a. esitas V. Gor"kov Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse toiming seadusevastaseks. Halduskohtunik tagastas kaebuse
16. aprillil
17. a. HKS § 10 lg 3 alusel määrusega. Halduskohtunik leidis, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus, kuna TKS § 68 lg 2 kohaselt pole alaealisel tsiviilprotsessiteovõimet, v.a. seaduses sätestatud juhtudel.
18. juunil
19. a. esitas V. Gor"kovi esindaja vandeadvokaat E. Sassian Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu
20. aprilli
21. a. määrus ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
22. juuni
23. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata. Halduskolleegium leidis, et alaealised on haldusprotsessis teovõimelised, kui seadusega on neile antud iseseisvaks kasutamiseks õigusi või pandud isiklikke kohustusi. Kuna Eluruumide erastamise seaduse § 4 kohaselt on erastamise õigustatud subjektiks vähemalt 18​aastane isik, siis pole siin alaealisele antud iseseisvaks kasutamiseks õigusi ja tal ei teki haldusprotsessiteovõimet. V. Gor"kovi esindaja vandeadvokaat E. Sassian esitas
24. juulil
25. a. kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
26. juuni
27. a. määrus ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises koosseisus. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Eluruumide erastamise seaduse § 4 lg 1 annab üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmise õiguse selle eluruumi üürnikule või ühele temaga alaliselt koos elavale täisealisele perekonnaliikmele vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete vahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kokkuleppele. Nimetatud sätte kohaselt võib üürilepingu alusel kasutatava eluruumi osta selle üürnik või üks temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige. Eesti Vabariigi elamuseaduse § 40 lg 1 alusel on üürniku surma, alatise lahkumise või väljatõstmise korral ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest nende omavahelisel kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu alusel. Seega ei seosta seadus perekonnaliikme õigust nõuda enda üürnikuks tunnistamist täisealisusega. Kuna V. Gor"kov oli üürnik Irina Gor"kova ainus perekonnaliige, siis oli tal pärast I. Gor"kova surma õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu alusel. Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse Elanike Registri Osakonna
28. juuni
29. a. õiendist nr. 1011 nähtub, et V. Gor"kov on alates
30. a. kuni õiendi andmiseni registreeritud aadressil Tallinn, Raudtee 52a korter
31. Surmatunnistusest nähtub, et V. Gor"kovi ema Irina Gor"kova suri
32. a. Eeltoodu tõttu tuleb, kuni pole tõendatud vastupidist, käsitada V. Gor"kovi eluruumi erastamisel isikuna, kes on faktiline üürnik esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu alusel. Eluruumi erastamise avalduse esitamine, erinevalt erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimisest, ei ole tsiviilõiguslik tehing. Üürniku õigus esitada eluruumi erastamise avaldus on avalik-õiguslik subjektiivne õigus, mille iseseisva teostamise võimet seadus ei seosta täisealisusega. Kuna V. Gor"kovil on antud asjas haldusteovõime, siis on ta selles asjas teovõimeline ka halduskohtumenetluses. Seega on V. Gor"kov antud asjas isik, kellel on HKS § 5 lg 1 alusel õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks halduskohtusse. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
33. juuni
34. a. määrus haldusasjas nr. II​3/159/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Valentin Gor"kovile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
35. novembril
36. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann