III-3/1-30/95

III-3/1-30/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. novembril
2. a. M. Mirka esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. novembril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Martin Mirka esindaja vandeadvokaat Tõnu Liiviku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. juuli
6. a. otsusele haldusasjas nr. II​3/150/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Jüri Kuuskemaa, Arvi Märtson ja Tiiu Viilup. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Tallinna Linnavalitsuse
8. veebruari
9. a. korraldusega nr. 321​k tagastati Martin Mirkale Tallinnas Pikk t. 44 asuv hoone.
10. mail
11. a. esitasid Pikk t. 44 elamu üürnikud J. Kuuskemaa, A. Märtson ja T. Viilup Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid tunnistada Tallinna Linnavalitsuse
12. veebruari
13. a. korralduse nr. 321​k seadusevastaseks, kuna see hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Halduskohtus olid protsessiosalisteks kaebuse esitajad J. Kuuskemaa, A. Märtson, T. Viilup ja Tallinna Linnavalitsuse esindaja. Tallinna Halduskohtu
14. juuni
15. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
16. veebruari
17. a. korraldus nr. 321​k täielikult seadusevastaseks. Sellele otsusele esitas Tallinna Linnavalitsus apellatsioonkaebuse. Apellant leidis, et kohus oleks pidanud määrama ehitustehnilise ekspertiisi ning lahendama vaidluse, lähtudes ekspertiisi tulemustest.
18. septembril
19. a. määras Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium Pikk t. 44 hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks ehitustehnilise ekspertiisi. Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo
20. novembri
21. a. ekspertiisiaktis nr. 103​R/E antud eksperdi arvamuse kohaselt on Pikk t. 44 elamu, võrreldes võõrandamisaegse kubatuuriga, suurenenud ümberehituse tõttu 18 % ning elamu põhikonstruktsioone on asendatud vähemalt 54 %. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
22. jaanuari
23. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu
24. juuni
25. a. otsus ja asi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus Halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg 1 p. 2, kuna tegi otsuse asja arutamisele kutsumata jäetud isiku M. Mirka õiguste kohta. Asja uueks läbivaatamiseks ettevalmistamisel kaasas Tallinna Halduskohus
26. veebruari
27. a. määrusega kohtumenetlusse kolmanda isikuna M. Mirka. Asja arutamisel esitas M. Mirka esindaja kohtule taotluse täiendavate materjalide väljanõudmiseks Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttelt Pikk t. 44 hoone remondi​ ja restaureerimistööde kohta ajavahemikul
28. a. ja korduva ekspertiisi määramiseks hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks. Need taotlused jäeti halduskohtu
29. mai
30. a. määrusega rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole korduva ekspertiisi määramise aluseks asjaolu, et kolmas isik ei saanud osa võtta ekspertiisi tegemisest. Tallinna Halduskohtu
31. mai
32. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse
33. veebruari
34. a. korraldus nr. 321​k täielikult seadusevastaseks. Otsuse kohaselt ei ole omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara - Pikk t. 44 hoone - säilinud endisel individualiseeritaval kujul, mistõttu selle tagastamine endisele omanikule oli ebaseaduslik.
35. juunil
36. a. esitas kolmanda isiku M. Mirka esindaja apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellant palus tühistada Tallinna Halduskohtu
37. mai
38. a. otsuse kohtumenetluse seaduse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
39. juuli
40. a. otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et apellandi viide protsessinormide rikkumisele esimese astme kohtus on põhjendamatu. Kutsudes eksperdi kohtuistungile, andis kohus asjast huvitatud isiku esindajale võimaluse esitada eksperdile täiendavaid küsimusi ja materjale. Ekspert möönis kohtuistungil, et hoone põhikonstruktsioonide säilivuse protsent võib muutuda uue ekspertiisi korral, kuid jäi kindlaks, et vaidlusalune hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
41. augustil
42. a. esitas kolmanda isiku M. Mirka esindaja kassatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu
43. juuli
44. a. otsuse tühistada kohtumenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et kuna tema taotlused korduva ekspertiisi läbiviimiseks jäeti halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt rahuldamata, piirati sellega oluliselt M. Mirka kui protsessiosalise haldus​ ja tsiviilkohtumenetluse seadustikega tagatud õigusi. Kassaator märgib, et ekspert, vastates suulistele küsimustele, väitis eksperthinnangu veaks 10, maksimaalselt 20 protsenti. Kuni 20​protsendilisel võimalikul veal on oluline tähtsus eksperthinnangus esitatud 54 % tõepärasuse hindamisel, samuti otsustamisel, kas hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kassaator väidab, et tema poolt Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttelt väljanõutud täiendavate materjalide põhjal on A. Alliksaare Kinnisvarabüroo andnud
45. juuli
46. a. eksperthinnangu T 15/95, mille kohaselt Pikk t. 44 hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kassaator leiab, et lähteandmete läbitöötamine ja teostatud insenerarvutused tõendavad vaidlustatud kohtulahendites aluseks võetud Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo ekspertiisiakti koostamisel kasutatud materjalide puudulikkust, ekspertarvamuse ühekülgsust ning ekslikkust. J. Kuuskemaa, A. Märtsoni ja T. Viilupi vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ning ringkonnakohtu otsus on õige. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 2 kohaselt tagastatakse õigustatud subjektile vara, mis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vabariigi Valitsuse
47. veebruari
48. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p. 27 näeb ette, et kui kohaliku omavalitsuse täitevorganil on tekkinud kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, teeb ta maa​ või linnavalitsuse poolt määratud ekspertidele ülesandeks koostada selles küsimuses põhjendatud arvamus. Ekspertide arvamus kuulub kinnitamisele kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt. Ekspertiisi määramisest teatatakse õigustatud subjektile, kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente. Tallinna Linnavalitsus ei ole määranud Pikk t. 44 hoonele ehitustehnilist ekspertiisi. Ekspertiis tehti asja menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus. HKS § 9 lg 2 kehtestab, et ekspertiisi määramisest ja paikvaatluse teostamisest teatab halduskohtunik protsessiosalistele, andes neile võimaluse esitada eksperdile küsimusi ja osa võtta paikvaatlusest. Kolmas isik M. Mirka kaasati protsessiosaliseks alles pärast ekspertiisi tegemist. Seetõttu ei olnud tal võimalik osa võtta eksperdi poolt teostatud elamu tehnilise seisukorra ülevaatusest, anda eksperdile omapoolseid selgitusi ning esitada eksperdile lisadokumente. M. Mirka protsessuaalsete õiguste rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele, kuna kohtute järeldused rajanevad vaid Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo eksperdi arvamusel. Ekspert möönis, et lisadokumentide saamisel ning lähteandmete muutumisel võib ekspertiisi tulemus oluliselt muutuda. Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
49. juuli
50. a. otsus haldusasjas nr. II​3/150/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada vandeadvokaat Tõnu Liivikule kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
51. novembril
52. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann