III-3/1-33/95

III-3/1-33/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. oktoobril
2. a. Andres Kalmani ja Aime Kalmani kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 4 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
3. oktoobril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Andres Kalmani ja Aime Kalmani kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. juuni
6. a. määrusele haldusasjas nr. II-3-32/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa kassaatorid Andres Kalman ja Aime Kalman. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
8. veebruaril
9. a. esitas Andres Kalman avalduse üürilepingu alusel tema kasutada oleva LääneVirumaal Vihela vallas Palmse külas asuva Käsmu metskonnale kuuluva elamu ostmiseks. Käsmu metskonna metsaülem keeldus
10. aprilli
11. a. kirjaga nr. 2​1/14 avaldust rahuldamast põhjendusega, et nimetatud elamut on vaja tööandja eluruumina metskonna metsavalve töötajate jaoks.
12. detsembril
13. a. esitasid Andres Kalman ja Aime Kalman Lääne-Viru halduskohtunikule kaebuse Käsmu metskonna metsaülema keeldumisele eluruumi erastamisest. Kaebuses paluti kohtul kohustada Käsmu metskonna metsaülemat erastama 1 kuu jooksul Uusküla vahtkonna elamu Andres Kalmanile. Lääne-Viru halduskohtuniku
14. veebruari
15. a. otsusega haldusasjas nr. 3​12/95 kaebus rahuldati ja tunnistati Käsmu metskonna metsaülema tegevus Andres Kalmani ja Aime Kalmani kasutuses oleva eluruumi erastamise küsimuse lahendamisel täielikult seadusevastaseks. Metsaülemale tehti ettekirjutus see küsimus uuesti läbi vaadata ning lahendada Andres Kalmani ja Aime Kalmani kasutuses oleva eluruumi erastamine vastavalt Eluruumide erastamise seadusele ja Vabariigi Valitsuse
16. juuli
17. a. määrusega nr. 198 kinnitatud "Eluruumide erastamise korrale" ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
18. märtsil
19. a. esitas Käsmu metskonna metsaülem Lääne-Viru halduskohtuniku otsusele apellatsioonkaebuse, väites, et kohtuotsus on seadusevastane. Apellant palus halduskohtuniku
20. veebruari
21. a. otsuse tühistada, teha asjas uus otsus ning jätta Andres Kalmani ja Aime Kalmani kaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
22. juuni
23. a. määrusega tühistati Lääne-Viru halduskohtuniku
24. veebruari
25. a. otsus ja menetlus asjas lõpetati. Ringkonnakohus leidis, et Käsmu Metskond ja metsaülem ei kuulu HKS §​s 4 nimetatud organite, asutuste ja ametiisikute hulka, mistõttu kaebuse esitajatel puudus seaduslik alus halduskohtusse pöördumiseks. Samuti leidis kohus, et protsessiosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja Andres Kalman on eluruumi erastamise õigustatud subjekt, kellel on üürnikuna eluruumi ostmise eesõigus. Ringkonnakohus asus seisukohale, et eluruumi ostu-müügilepingust tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus. Seega on kaebuse esitajatel õigus pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguste kaitseks hagiga maakohtusse. Andres Kalman ja Aime Kalman esitasid
26. juulil
27. a. kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu määruse, teha asjas uus otsus ning tunnistada Käsmu Metskonna metsaülema tegevus Andres Kalmani ja Aime Kalmani kasutuses oleva eluruumi erastamise küsimuse lahendamisel seadusevastaseks. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus ei ole õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja on rikkunud kohtumenetluse seaduse nõudeid, mis viis asja ebaõigele otsustamisele. Ringkonnakohtu järeldus, et antud vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras, on ekslik ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Lääne-Viru halduskohtunikule esitatud avaldus on pealkirjastatud "Kaebus Käsmu metskonna metsaülema H. Nõmme keeldumise peale erastada eluruum" ja kaebuse esitajad on kogu aeg taotlenud tunnistada Käsmu Metskonna metsaülema toiming tegevusetuse vormis täielikult seadusevastaseks. Kassaatorid väidavad, et Riiklik Metsaamet on riigivalitsemisorgan, mis tegutseb vabariigi keskkonnaministri valitsemisalas. Metskond on metsaameti struktuuriüksus, mida juhib metsaülem. Riikliku ameti struktuuriüksuse juht on ametiisik HKS § 4 lg 1 p. 1 mõttes. Ringkonnakohus ei ole põhistanud määruses asjas menetluse lõpetamist. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Käsmu Metskonna metsaülem, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Viru Ringkonnakohus otsustas Käsmu Metskonna metsaülema Hanno Nõmme apellatsioonkaebuse rahuldada ja vormistas lahendi määrusena, rikkudes sellega HKS § 38 lg
28. Nimetatud sätte kohaselt vormistatakse ringkonnakohtu lahend, millega otsustatakse apellatsioon halduskohtu otsuse peale, otsusena. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja Andres Kalman on eluruumi erastamise õigustatud subjekt, kellel on üürnikuna eluruumi ostmise eesõigus, tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Selline järeldusei ole kooskõlas TKS §​ga
29. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
30. aprilli
31. a. määruses tsiviilasjas nr. III​2/1​15/94 märgitakse: "Erastamisprotseduur kujutab endast kuni erastatava objekti ostu-müügilepingu sõlmimiseni haldusõiguslikke toiminguid. Need toimingud võivad viia tsiviilsuhte tekkimisele, olles ühtlasi suhte tekkimise eelduseks." Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et eluruumi ostu-müügilepingust tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus, kuid käesoleval juhtumil ei ole veel eluruumi ostu-müügilepingut sõlmitud, mistõttu ei ole tegemist ostumüügilepingust tuleneva vaidlusega. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et Käsmu Metskonna metsaülem ei ole HKS § 4 mõttes ametiisik, kelle toimingu peale võib halduskohtusse kaevata. Vabariigi Valitsuse
32. juuli
33. a. määrusega nr. 125 kinnitatud Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti põhimääruse punkti 1 kohaselt on Eesti Vabariigi Riiklik Metsaamet (edaspidi Eesti Metsaamet) riigivalitsemisorgan, kes viib ellu valitsuse metsapoliitikat kogu vabariigi territooriumil, sõltumata metsade omandivormist, ning täidab riigi kui metsaomaniku funktsiooni Eesti Metsaameti halduses olevate asutuste ja ettevõtete metsamaadel. Sama põhimääruse punkti 3 järgi tegutseb Eesti Metsaamet Vabariigi keskkonnaministri valitsemisalas. Põhimääruse p. 8 sätestab, et Eesti Metsaamet moodustab oma funktsioonide täitmiseks riiklikke metsamaid haldavad üksused. Selliseks haldavaks üksuseks on ka metskond ja seda juhib metsaülem. Seega on metsaülem ametiisik HKS § 4 lg 4 mõistes. Antud vaidluse lahendamine kuulub HKS § 4 lg 1 p. 1 alusel halduskohtu pädevusse. Eeltoodud põhjustel on kassatsioonkaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
34. juuni
35. a. määrus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Juhindudes HKS § 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
36. juuni
37. a. määrus haldusasjas nr. II3-32/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada kassatsioonikautsjon Andres Kalmanile 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni ja Aime Kalmanile 230 (kakssada kolmkümmend) krooni. Määrus jõustub
38. novembril
39. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel