← Eesti

III-3/1-34/95

III-3/1-34/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. novembril
  2. a. Aktsiaseltsi Vare kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 27 lg 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  3. novembril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Vare kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. juuli
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II​3/153/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Vare esindajad Heikki Anipai ja vandeadvokaat Liina Linsi. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
  8. märtsil
  9. a. andis Vabariigi Valitsus korralduse nr. 236​k järgmises sõnastuses: "Kaitseministeeriumil võtta üle endise NSV Liidu relvajõudude kasutuses olnud elamud vastavalt käesoleva korralduse lisale." Lisas "Endise NSV Liidu relvajõudude kasutuses olnud ülevõetavad elamud" on loetletud 23 objekti alljärgnevalt:
  10. Tööstuse 3V;
  11. Tööstuse 58;
  12. Tööstuse 60;
  13. Tööstuse 62;
  14. Tööstuse 62A;
  15. Tööstuse 64;
  16. Hundipea 3;
  17. Suur-Ameerika 4;
  18. Marja 4;
  19. Marja 4A;
  20. Kalevi 11;
  21. Petrooleumi 8;
  22. Petrooleumi 8A;
  23. Suur-Karja 12;
  24. Nisu 6;
  25. Rukki 9;
  26. Seemne 2;
  27. Koplirand 12;
  28. Erika 9;
  29. Erika 11;
  30. Sõle 48;
  31. Pähkli 2;
  32. Klaasi 19 (RT I 1995, 32, 424).
  33. aprillil
  34. a. esitas AS Vare Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Vabariigi Valitsuse
  35. märtsi
  36. a. korraldus nr. 236​k täielikult seadusevastaseks. Kaebuses leiti, et see korraldus on vastuolus Põhiseaduse §​ga 32 lg
  37. Kaebuse esitaja omandas
  38. novembril
  39. a. ostu-müügilepingute alusel Vabariigi Valitsuse vaidlustatud korralduse lisas märgitud elamutest Tööstuse 3V, 58, 60, 62, 62A, 64, Hundipea (end. Lume) 3, Suur-Ameerika 4, Marja 4 ja 4A, Petrooleumi 8 ja 8A, Suur-Karja 12, Nisu 6, Rukki 9, Seemne 2, Koplirand 12, Erika (end. Nahhimovi) 9 ja 11 ning Pähkli
  40. Ostu-müügilepinguid ei ole kehtetuks tunnistatud. AS Vare väitis, et vaidlustatud korraldusega piiratakse tema õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Tallinna Halduskohtu
  41. mai
  42. a. otsusega AS Vare kaebus rahuldati. Kohus leidis, et Vabariigi Valitsuse
  43. märtsi
  44. a. korralduse nr. 236​k andmise ajal kehtisid AS Vare ja sõjaväeosa nr. 10717 vahel sõlmitud elamute ostu-müügilepingud. Seega kuuluvad elamud Tallinnas Tööstuse 3V, 58, 60, 62, 62A, 64, Hundipea 3, Suur-Ameerika 4, Marja 4 ja 4A, Petrooleumi 8 ja 8A, Suur-Karja 12, Nisu 6, Rukki 9, Seemne 2, Koplirand 12, Erika 9 ja 11 ning Pähkli 2 aktsiaseltsile Vare. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Tallinna Halduskohus tunnistas Vabariigi Valitsuse
  45. märtsi
  46. a. korralduse nr. 236​k täielikult seadusevastaseks aktsiaseltsile Vare omandiõiguse alusel kuuluvate hoonete osas, mis on märgitud korralduse lisa punktides 1​10, 12​20 ja
  48. mail
  49. a. esitas Vabariigi Valitsus Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse, teha uus otsus ning jätta AS Vare kaebus rahuldamata. Apellant leidis, et kohtuotsuses anti väär hinnang asjas kogutud tõenditele, sh. Vabariigi Valitsuse esindaja seletusele väljendi "üle võtma" tõlgendamise kohta. Apellant väitis, et sõnade ja terminite tõlgendamisel tuleb lähtuda nende üldlevinud tähendusest. Kohtuotsusest ei selgu, miks väljend "üle võtma" tähendab kohtu arvates ainult kohtuvälist faktilist ülevõtmist, millega rikutakse omandi puutumatust ja kaitstust. Tallinna Ringkonnakohtu
  50. juuli
  51. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu
  52. mai
  53. a. otsus, tehti uus otsus ning jäeti AS Vare kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  54. detsembri
  55. a. otsuses leiti, et endise NSV Liidu relvajõudude valduses ja kasutuses olnud kinnisvara - maa, hooned ja rajatised - olid ja on Eesti riigi omand. NSV Liidu relvajõud ning tema struktuuriüksused ei olnud Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate maa-alade, ehitiste ja objektidega tehtavate tehingute legaalseks subjektiks. Ringkonnakohus leidis, et riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus ja kohustus lasub Vabariigi Valitsusel. Valitsus ei ole korralduses loetletud hooneid kellelegi võõrandanud. Seega on Vabariigi Valitsus andnud
  56. märtsi
  57. a. korralduse nr. 236​k oma pädevuse piires ja kooskõlas Põhiseaduse §​ga
  58. Vaidlustatud korraldus annab Kaitseministeeriumile õiguse kasutada kõiki seadusega lubatud meetmeid Eesti Vabariigile kuuluva vara ülevõtmiseks. AS Vare esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  59. juuli
  60. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaatori arvates rikkus ringkonnakohus HKS § 35, mille kohaselt ringkonnakohus ei või kohtuotsust tühistada, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud protsessiosalise seletusele väära hinnangu ilma seda tõendit vahetult kontrollimata ja esitamata motiive, miks seda tõendit tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohus tegi otsuse mitte apellatsioonkaebuses taotletud alusel, vaid uuel alusel, ületades seega apellatsioonkaebuse piire. Kassaator väidab, et ringkonnakohus on alusetult leidnud, et Tallinna Halduskohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 1 kohaselt lähtutakse seaduse tõlgendamisel seaduses kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest. Väljend "üle võtma" ei tähenda "üle võtmise organiseerimist, hageja lepingute kehtetuks tunnistamiseks kohtusse pöördumist ega läbirääkimistesse asumist, vaid üheselt üle võtmist". Vabariigi Valitsuse esindaja vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et ringkonnakohus ei ületanud apellatsioonkaebuse piire, vaid asus tõendite hindamisel teisele seisukohale kui esimese astme kohus. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Põhjendatud on kassaatori väide, et Tallinna Ringkonnakohus ületas asja läbivaatamisel apellatsioonkaebuse piire. HKS § 27 lg 2 sätestab, et ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes apellatsioonkaebuses toodud piirides. Kui aga ringkonnakohus tuvastab HKS §​s 36 tähendatud kohtumenetluse normide rikkumise, ei ole ringkonnakohus seotud kaebuse piiridega. Antud asjas ei tuvastanud ringkonnakohus HKS §​s 36 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumist. Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebuses taotleti Tallinna Halduskohtu
  61. mai
  62. a. otsuse tühistamist üksnes kohtumenetluse seaduse nõuete rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebuses leiti, et kohtuotsuses ei antud hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, sealhulgas protsessiosaliseks olnud Vabariigi Valitsuse esindaja seletusele vaidlustatud korralduse kohta. HKS § 38 lg 4 ning TKS §​de 313 lg 1 ja 232 lg 4 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohus, esitamata põhjendusi, jättis apellandi väited tähelepanuta. Õigesti on ringkonnakohtu otsuses märgitud, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  63. detsembri
  64. a. otsusega (RT I 1995, 2/3, 34) tunnistati kehtetuks Eesti Vabariigi territooriumil endise NSV Liidu relvajõudude valduses või kasutuses olnud ja olevate maa-alade, hoonete ja rajatistega sooritatud tehingute kehtetuks tunnistamise seaduse §
  65. Samas otsuses leidis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et endise NSV Liidu relvajõudude valduses ja kasutuses olnud kinnisvara - maa, hooned ja rajatised olid ja on Eesti riigi omand ning NSVL relvajõud ning tema struktuuriüksused ei olnud Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate maa-alade, ehitiste ja objektidega tehtavate tehingute legaalseks subjektiks. AS Vare ja sõjaväeosa nr. 10717 vahel sõlmiti
  66. novembril
  67. a. ostu-müügilepingud Vabariigi Valitsuse
  68. märtsi
  69. a. korralduse nr. 236​k lisas punktides 1​10, 12​20 ja 22 loetletud elamute kohta. Kohtud on õigesti leidnud, et õigusliku hinnangu nimetatud ostu-müügilepingutele saab anda tsiviilkohtumenetluse korras. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  70. jaanuari
  71. a. otsusega tsiviilasjas nr. III​2/1​6/95 (RT III 1995, 2, 16). Nendel põhjustel kassatsioonkaebus rahuldatakse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  72. juuli
  73. a. otsus haldusasjas nr. II​3/153/95 kuulub tühistamisele. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  74. juuli
  75. a. otsus haldusasjas nr. II​3/153/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada aktsiaseltsile Vare kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  76. detsembril
  77. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.