III-3/1-36/95

III-3/1-36/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. novembril
2. a. E. Vendelini esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg 5 ebaõige kohaldamise tõttu eluruumide erastamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. novembril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Erika Vendelini esindaja Henn-Olav Laane kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
5. augusti
6. a. määrusele haldusasjas nr. II​3/174/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Henn-Olav Laane ja vandeadvokaat Endel Saadoja. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Erika Vendelin kasutab alates
8. a. üürilepingu alusel ühte 27,3 m2 tuba kolmetoalises ühiskorteris Tallinnas, Pärnu mnt. 6​
9. Nimetatud ühiskorterit kasutasid üürilepingu alusel veel Aime Põld ja tema tütar Kai Randmäe. Seoses kõrge ea (sündinud
10. a.) ja tervise halvenemisega määras Tallinna Oktoobri Rajoonivalitsus
11. oktoobril
12. a. määrusega nr. 91 E. Vendelinile tema palvel hooldajaks õepoja H.​O. Laane. E. Vendelini teovõimet ei ole piiratud. Ühiskorteri elanikud A. Põld ja K. Randmäe teadsid, et H.​O. Laane on E. Vendelini hooldaja. H.​O. Laane väitel kasutab ta E. Vendeliniga sama tuba
13. märtsi
14. a. üürilepingu alusel.
15. aprillil
16. a. tegi E. Vendelin notariaalse volituse tema nimel tehingute tegemiseks, vara valitsemiseks ja käsutamiseks, kohtutes ning administratiivasutustes esinemiseks H.​O. Laanele. Samal päeval,
17. aprillil
18. a. sõlmisid E. Vendelin ja H.​O. Laane notari juures kokkuleppe selles, et eluruumi Tallinnas, Pärnu mnt. 6​10 ostab H.​O. Laane.
19. mail
20. a. kinnitas Tallinna Vanalinna Elamuekspluatatsioonivalitsuse (käesoleval ajal Tallinna Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte) juhataja Rein Koit A. Põllu ja E. Vendelini poolt sõlmitud kokkuleppe selle kohta, et mitme üürilepingu alusel kasutatava korteri Tallinnas, Pärnu mnt. 6​10 ostab tervikuna K. Randmäe.
21. juunil
22. a. vormistati nimetatud korteri ostumüügileping K. Randmäe ja Tallinna Vanalinna EEV juhataja R. Koidu vahel ja tõestati notari poolt. H.​O. Laanet kui E. Vendelini hooldajat ja volitatud isikut selle kokkuleppe sõlmimise juurde ei kutsutud.
23. juulil
24. a. esitas H.​O. Laane kaebuse Tallinna Halduskohtule, leides, et E. Vendelin ei ole kirjutanud allkirja nimetatud kokkuleppele. E. Vendelin väidab ise, et ei ole soovinud sellisele kokkuleppele alla kirjutada. H.​O. Laane taotles kirjaekspertiisi. H.​O. Laane esitas kohtule tõendi selle kohta, et ka tema esitas
25. mail
26. a. Tallinna Vanalinna EEV​le nimetatud korteri erastamiseks avalduse, mis on kooskõlas E. Vendeliniga
27. aprillil
28. a. sõlmitud notariaalses kokkuleppes sisalduva tahteavaldusega. H.​O. Laane oli seisukohal, et antud asjas on rikutud Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p.
29. Selle sätte kohaselt ei kuulu erastamisele mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid, kui vähemalt üks üürnikest ei ole andnud kirjalikku nõusolekut, et eluruumi omanikuks saab üks üürnikest või nende perekonnaliikmetest. H.​O. Laane arvates rikuti seda sätet ka sellega, et tema kui üürnikuga ei sõlmitud nimetatud kokkulepet korteri erastamiseks. H.​O. Laane väitel käis ta korteri erastamise pärast eelnevalt korduvalt Tallinna Vanalinna EEV juhataja R. Koidu vastuvõtul, kus teatas, et temal on sõlmitud E. Vendeliniga
30. aprillil
31. a. notariaalne kokkulepe nimetatud korteri erastamiseks ja ta esitab vastavasisulise avalduse. H.​O. Laanele kinnitati, et ilma temata korterit ei erastata. H.​O. Laane palus halduskohut tunnistada Tallinna Vanalinna EEV juhataja R. Koidu toiming - kokkuleppe kinnitamine mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks Tallinnas, Pärnu mnt. 6​10 - täielikult seadusevastaseks.
32. juunil
33. a. tegi halduskohtunik määruse, millega lõpetas HKS § 19 lg 5 alusel menetluse selles haldusasjas. Määruse kohaselt ei ole mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks sõlmitav kokkulepe oma sisult õigustloov haldusakt, vaid tsiviilõigusliku tehingu sooritamiseks sõlmitud kokkulepe. Kokkuleppe alusel on tsiviilõiguslik tehing käesolevaks ajaks sooritatud. Seega on sellise tehingu sooritamiseks sõlmitud kokkuleppe kehtivuse küsimuse lahendamine tsiviilõiguslik vaidlus ega kuulu halduskohtumenetlusse. Kaebuse esitajale tehti ettepanek esitada hagi Tallinna Linnakohtusse Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras.
34. juunil
35. a. esitas H.​O. Laane erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, paludes Tallinna Halduskohtu
36. juuni
37. a. määrus tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada Tallinna Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte juhataja R. Koidu toiming - kokkuleppe kinnitamine - täielikult seadusevastaseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
38. augusti
39. a. määrusega jäeti Tallinna Halduskohtu
40. juuni
41. a. määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus peab lahendama kaebuse individuaalse iseloomuga haldusakti peale, välja arvatud siis, kui kaebuse kohaselt on tegemist sisult tsiviilvaidlusega, mis peab kuuluma läbivaatamisele linnakohtus. Eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks
42. mail
43. a. kokkuleppe kinnitamine R. Koidu poolt ei ole õigustloov haldusakt. Kokkuleppe sisusse puutuvat, s.t. kas selles oli väljendatud E. Vendelini tahe või kas ta üldse kirjutas kokkuleppele ise alla, saab vaidlustada maa- ja linnakohtus tsiviilmenetluse korras. H.​O. Laane esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
44. augusti
45. a. määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator on seisukohal, et halduskohus on vääralt kohaldanud seadust. Kokkuleppe kinnitamine korteri erastamiseks ei ole küll õigustloov akt, aga see on halduse üksikakt ja seetõttu kuulub halduskohtu pädevusse. Tsiviilkohtul puudub võimalus halduse üksikakti seaduslikkuse kontrollimiseks. Tsiviilkohus võib jätta seadusevastase haldusakti rakendamata, aga seadusevastane akt jääb jõusse seni, kuni halduskohus ei tunnista seda seadusevastaseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Tallinna Halduskohtu
46. juuni
47. a. määrusega lõpetati menetlus antud haldusasjas Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg 5 alusel põhjusel, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna ta on seotud maa- või linnakohtu pädevusse kuuluva tsiviilõigusliku vaidlusega. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt HKS §​dele 3 lg 1 p. 1 ja 4 lg 1 p. 4 kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine kohaliku omavalitsuse täitevorgani ametiisiku toimingu peale.
48. juulil
49. a. esitas H.​O. Laane kaebuse halduskohtule "Tallinna Vanalinna EEV juhataja Rein Koit'u toimingu peale: ebaseadusliku kokkuleppe mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks kinnitamine" HKS §​de 3 lg 1 p. 1 ja 4 alusel. Ebaõige on halduskohtu ja ringkonnakohtu järeldus, et antud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Eluruumide erastamise seaduse § 6 p. 2 kohaselt toimub munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide erastamine kohaliku omavalitsuse täitevorgani nõusolekul. Sama seaduse § 3 lg 5 (
50. mai
51. a. redaktsioonis) kohaselt ei kuulu erastamisele mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid, juhul kui vähemalt üks eluruumi üürnikest ei ole andnud kirjalikku nõusolekut, et eluruumi omanikuks saab üks üürnikest või nende perekonnaliikmetest. Vabariigi Valitsuse
52. juuli
53. a. määrusega nr. 198 kinnitatud Eluruumide erastamise korra (RT I 1993, 46, 641) punktides 2 ja 12 nähti ette, et mitme üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume erastatakse eluruumi kõigi üürnike kirjalikul nõusolekul. Sellise eluruumi erastamiseks pidi eluruumi õigustatud subjekt esitama Eluruumide erastamise korra lisas 3 ettenähtud vormikohase üürnikevahelise kokkuleppe, mis pidi olema kinnitatud erastatava eluruumi asukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Nimetatud lisas 3 toodud kokkuleppe vormil oli ette nähtud kokkuleppe kinnitajaks kohaliku omavalitsuse esindaja. Antud asjas on selliseks isikuks Tallinna Vanalinna EEV juhataja. Seetõttu kuulub kaebus lahendamisele halduskohtus. HKS § 3 lg 2 p. 1 mõtte kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse HKS §​s 4 lg 1 nimetatud organi asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuste lahendamine üksnes juhul, kui see õigusakt või toiming on tsiviil-, perekonna​ või tööõiguslik. TKS § 1 lg 1 ja 2 kohaselt on tsiviil​, perekonna​ ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlused tsiviilasjad, mida lahendavad maa​ ja linnakohtud. Tallinna Vanalinna EEV juhataja, kinnitades kokkuleppe mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi ostmiseks, ei osalenud tsiviilõigussuhetes, vaid täitis avalik-õiguslikke ülesandeid. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on piiritlenud halduskohtu pädevust ebaõigesti ja lõpetanud haldusasja menetluse HKS § 19 lg 5 alusel valesti. Seetõttu kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu määrus tühistamisele. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
54. augusti
55. a. määrus haldusasjas nr. II​3/174/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Henn-Olav Laanele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
56. novembril
57. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann