← Eesti

III-3/1-37/95

III-3/1-37/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. detsembril
  2. a. A. Tenno esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
  3. novembril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Ann Tenno esindaja vandeadvokaat Aleksander Glikmani kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. septembri
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II​3/74/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Larissa Rang ja tema esindaja Ilmar Rang. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Ann Tenno kasutas alates
  8. a. aprillikuust üürilepingu alusel eluruumi Tallinnas Uus tn. 22 korter
  9. Sama korteri kui endiselt korteriühingult õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks esitatud Larissa Rangi avalduse jättis ÕVVTK Tallinna linnakomisjon
  10. märtsil
  11. a. otsusega nr. 1896 rahuldamata. Selle otsuse kohaselt kuulus nimetatud elamu korteriühingule Uus 22, kuid taotleja isa Jakob Rang ei olnud selle korteriühingu liige. Otsuse sai L. Rang kätte
  12. aprillil
  13. a. Sama aasta
  14. mail müüs Tallinna Vanalinna Elamuekspluatatsiooni Valitsus selle korteri A. Tennole. L. Rang ei nõustunud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusega ja esitas Tallinna Linnavalitsusele kaebuse, mis on registreeritud samuti
  15. mail
  16. a. ÕVVTK Tallinn linnakomisjoni
  17. septembri
  18. a. otsusega nr. 3799 tühistati komisjoni varasem otsus ja loeti Tallinnas Uus tn. 22 korter nr. 4 omandireformi objektiks ning tunnistati selle korteri suhtes omandireformi õigustatud subjektiks L. Rang. Komisjon luges tõendatuks, et seda korterit kasutas õigusvastase võõrandamise ajal J. Rang endise korteriühingu liikmena. Komisjoni otsuse kohaselt vastab J. Rang Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 2 nõuetele.
  19. detsembril
  20. a. esitas L. Rang Tallinna Linnakohtule hagiavalduse nimetatud korteri ostumüügilepingu tühistamiseks, kuna Omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 kohaselt on see tehing kehtetu.
  21. jaanuaril
  22. a. esitas A. Tenno Tallinna Halduskohtule kaebuse ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  23. septembri
  24. a. otsuse nr. 3799 peale. A. Tenno arvates rikuti komisjoni otsusega tema õigusi, kuna selle otsuse alusel vaidlustas L. Rang tema omandiõiguse erastatud korterile. A. Tenno väitis, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjon on juhindunud Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 3 lg 1 asemel §​st 2, mis antud asjas kohaldamisele ei kuulunud. A. Tenno vaidlustas ÕVVTK otsuse ka seepärast, et komisjon tegi otsuse, kogumata tõendeid, mis usaldusväärselt kinnitaksid, millisel õiguslikul alusel ja millist korterit J. Rang kasutas. Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 2 reguleerib endistelt korteriühingutelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist, kui korteriühing oli andnud oma liikme omandusse korteriühingu poolt ehitatud võiomandatud elamu. Sama seaduse § 3 lg 1 sätestab vara tagastamist või kompenseerimist, kui korteriühingu elamus asuv korter oli korteriühingu liikme omanduses või osamaksu alusel tema kasutuses.
  25. veebruari
  26. a. kohtuotsusega jättis Tallinna Halduskohus A. Tenno kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et J. Rang oli korteriühingu Uus 22 liige ja kasutas selles elamus korerit nr. 4 osamaksu alusel. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni vaidlustatud otsuses on küll eksitav viide Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse §​le 2, kuid see ei ole linnakomisjoni otsuse seadusevastaseks tunnistamise aluseks. A. Tenno esindaja vandeadvokaat Aleksander Glikman esitas sellele kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtuniku otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistataks ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni vaidlustatud otsus seadusevastaseks. Apellatsioonkaebuses selgitatakse, et nimetatud komisjon pole asunud seisukohale, et J. Rang kasutas korterit osamaksu alusel. Pole selge, kas J. Rang kasutas korterit nr. 4 või nr.
  27. Seepärast on kohus alusetult ja tõendeid vääralt hinnates tuvastanud, et J. Rang kasutas endises korteriühingus Uus 22 korterit nr. 4 ühingu liikmena osamaksu alusel. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  28. septembri
  29. a. otsusega jäeti A. Tenno esindaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtuniku otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on halduskohtunik põhjendatult lugenud tõendatuks, et J. Rang oli korteriühingu liige ja kasutas osamaksu alusel korterit nr.
  30. Halduskohtunik on põhjendatult leidnud, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuses tehtud viide Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse §​le 2 ei ole linnakomisjoni otsuse seadusevastaseks tunnistamise aluseks, sest "sisuliselt on linnakomisjoni otsus seadusega kooskõlas". Eriarvamusele jäi kohtunik A. Jõks, kes leidis, et halduskohtuniku otsus tuleks tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõenditele väära hinnangu andmise tõttu. See, et J. Rang oli korteriühingu liige, ei tõenda, et ta oli tasunud osamaksu. Sellele ringkonnakohtu otsusele esitas A. Tenno esindaja vandeadvokaat A. Glikman kassatsioonkaebuse, milles palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuses loetakse ringkonnakohtu otsus ebaõigeks järgmistel motiividel:
  31. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon on ekslikult kohaldanud Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse §
  32. Linnakomisjoni otsusega pole tuvastatud neid asjaolusid, mis on vajalikud antud asja lahendamiseks kohaldamisele kuuluva sama seaduse § 3 lg 1 alusel.
  33. Ringkonnakohus tegi alusetu järelduse, et J. Rangi korteriühingu liikmeks olemisest tuleneb, et ta oli tasunud osamaksu ja kasutas korterit osamaksu alusel. Kuna seda asjaolu polnud tuvastanud ei ÕVVTK Tallinna linnakomisjon ega halduskohtunik, ületas ringkonnakohus oma pädevust ja rikkus HKS § 3 lg 2 p.
  35. Korteriühingu Uus 22 põhikirja punkti 9 teisest lõikest tuleneb, et ühingu juhatus võis isiku liikmeks vastu võtta enne seda, kui ta oli juhatuse poolt kindlaksmääratud summa osamaksust tasunud. Kuid põhikirja kohaselt omandas ühingu selline liige kõik õigused alles siis, kui ta oli sisseastumismaksu ja osamaksu tasunud. Ringkonnakohus pole võtnud arvesse, et puuduvad tõendid, millise summa osamaksust pidi J. Rang tasuma ja kas ta seda tegi.
  36. Pole piisavalt tõendatud, et J. Rang kasutas korterit nr. 4, mitte korterit nr.
  38. Ringkonnakohus on HKS § 13 lg 2 rikkudes vabastanud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni kohustusest kaebusele vastuväidete esitamisel neid väiteid vastavate tõenditega põhjendada. Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et A. Tenno pole esitanud tõendeid, et korterid 3 ja 4 on pärast
  39. aastat ümber ehitatud, mistõttu üksnes korterite suuruse alusel ei saa teha kindlaks, kas ja kuidas on korterite numeratsioon muutunud. L. Rangi vastuses A. Tenno esindaja vandeadvokaat A. Glikmani kassatsioonkaebusele ei nõustuta kassaatori väidetega ja leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Halduskohtunik ja ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjon on rakendanud vääralt Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seadust. Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 3 lg 1 kohaselt loetakse korter omandireformi objektiks ning antakse endise korteriühingu liikme või tema pärijate omandusse või kompenseeritakse neile selle maksumus üksnes siis, kui see korter oli korteriühingu liikme omanduses või osamaksu alusel tema kasutuses. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon otsustas
  40. septembril
  41. a. lugeda omandireformi objektiks korteri nr. 4 Tallinnas Uus tn. 22 ja tunnistas selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks L. Rangi, tegemata kindlaks, kas nimetatud korter oli J. Rangi omanduses või osamaksu alusel tema kasutuses. Halduskohtunik nõudis Tallinna Linnavarade Ametilt seoses A. Tenno kaebuse menetlemisega ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni algmaterjalid komisjoni
  42. septembri
  43. a. otsuse nr. 3799 osas. Tallinna Linnavarade Amet saatis halduskohtunikule dublikaadi vastavast toimikust nr. 9198, mis on kohtutoimikus. Toimikus nr. 9198 pole dokumente selle kohta, et J. Rang kasutas korterit osamaksu alusel. Samuti pole selles toimikus dokumente nimetatud asjaolu väljaselgitamiseks rakendatud abinõude kohta. Antud haldusasjas on kohtunik tuvastanud, et J. Rang kasutas korterit osamaksu alusel. Seostades selle asjaolu kaevatud õigusaktiga ja tunnistades selles aktis tehtud viite Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse §​le 2 eksitavaks ja väheoluliseks, on halduskohtunik omistanud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsusele uue sisu. Ringkonnakohus, asudes seisukohale, et "sisuliselt on linnakomisjoni otsus seadusega kooskõlas", lähtus kaevatud õigusakti uuest sisust. HKS § 20 lg 1 alusel võib halduskohtunik õigusakti tunnistada seadusevastaseks või jätta kaebuse rahuldamata. Kohus ei tohi omistada kaevatud õigusaktile uut sisu. HKS §​st 19 lg 1 tuleneb, et halduskohtuniku otsus peab tuginema kohtuistungil kindlakstehtud asjaoludele. Asjaolude kindlakstegemise aluseks on tõendite uurimine ja nende hindamine kogumis ning vastastikuses seoses. Vastavalt TKS §​le 232 lg 4 tuleb otsuse põhjendavas osas märkida tõendid, millele on rajatud kohtu järeldus ja põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Antud asjas pole halduskohtunik märkinud tõendeid selle kohta, et J. Rang oli endise korteriühingu liikmena kasutanud korterit osamaksu alusel. Seetõttu on halduskohtuniku poolt kindlakstehtud see asjaolu põhjendamatu. Halduskohtuniku otsus ei tugine selles osas kohtuistungil kindlakstehtud asjaoludele ja on seega vastuolus HKS §​ga 19 lg 1 ja TKS §​ga 232 lg
  44. Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu sellele HKS §​s 36 lg 2 nimetatud rikkumisele. Ringkonnakohtu väide, et J. Rangi korteriühingu liikmeks olemisest järeldub, et ta oli tasunud ühingu juhatuse poolt kindlaksmääratud summa osamaksust, on põhjendamatu ja eksitav. Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse §​st 3 lg 1 ei tulene, et tasutud pidi olema kogu osamaks või ühingu juhatuse poolt kindlaksmääratud summa osamaksust. Piisab, kui on tasutud mingi osa osamaksust. HKS § 50 alusel pole kassatsioonikohtu pädevuses kaebuse selle osa läbivaatamine, kus vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust seetõttu, et pole piisavalt tõendatud, kas J. Rang kasutas korterit nr. 4 või nr.
  45. Kassaatori väide, et ringkonnakohus on rikkunud HKS § 13 lg 2, on alusetu ja antud asja lahendamisel ebaoluline HKS § 36 lg 2 mõttes. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  46. septembri
  47. a. otsus haldusasjas nr. II​3/74/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Ann Tennole kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  48. detsembril
  49. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.