← Eesti

III-3/1-39/95

III-3/1-39/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 1. detsembril 1995. a. R. Pullati esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine Omandireformi aluste seaduse § 8 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskoll

§ 8

lg 2 sätestatud tingimus, mille järgi tunnistatakse endiste omanike testamente, kui need on tehtud enne vara võõrandamist või pärast ORAS kehtestamist, on vastuolus Põhiseaduse §​ga

  1. Seetõttu arvan, et kohtuotsus tuleks jätta muutmata." R. Pullati esindaja E. Kasch esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. septembri
  3. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub HKS § 57 lg 3 alusel otsus tühistada ja lõpetada menetlus. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  4. Asjakohatu on kassaatori väide,

§ 8

lg 2, mille kohaselt omandireformi käigus tunnustatav testament peab olema tehtud enne testamendis märgitud vara õigusvastast võõrandamist või pärast Omandireformi aluste seaduse kehtestamist, on vastuolus Põhiseaduse §​ga 32 lg 4, mis sätestab, et pärimisõigus on tagatud. M. Reite

  1. märtsil
  2. a. tehtud testament vastas ORAS §​s 8 lg 2 sätestatud tingimusele testament vastas selle tegemise ajal kehtinud nõuetele. Tallinna linnakomissari
  3. augusti
  4. a. otsusega anti Koidula t. 18 asuv kinnisvara M. Reitele tagasi, ehkki üksnes kasutamiseks ja majandamiseks. Arvesse tuleb võtta ka seda, et tehinguid õigusvastaselt võõrandatud maadega tehti nii pärast maade natsionaliseerimist
  5. a. kui ka Saksa okupatsiooni ajal. Samuti aktsepteerib Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 5 lg 2 selliseid tehinguid. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee
  6. septembri
  7. a. määrusega tühistati kõik seadused, otsused, määrused ja korraldused, mis anti Saksa okupatsioonivõimude või Eesti omavalitsuse poolt Eestis. Selliste aktide tühistamine on kujunenud olukorras faktiliselt käsitatav uue õigusvastase võõrandamisena. Seega vastab M. Reite testament ka ORAS §​s 8 lg 2 sätestatud teisele tingimusele - testament on tehtud enne vara õigusvastast võõrandamist. M. Reite kuulutati Tallinna Mererajooni Rahvakohtu
  8. septembri
  9. a. otsusega surnuks alates
  10. a. Seega on M. Reite surnud pärast talle kuulunud kinnisvara õigusvastast võõrandamist, mis toimus
  11. a. sügisel. Kuna M. Reitele kuulunud kinnisvara asukohaga Koidula t. 18 oli õigusvastaselt võõrandatud enne M. Reite surma, siis ei saanud A. Inglist seda vara pärida ega
  12. mail
  13. a. koostatud testamendiga R. Pullatile pärandada. Selline järeldus pole vastuolus Tallinna Linnakohtu
  14. detsembri
  15. a. otsusega, millega tuvastati, et "Raimo Nikolai p. Pullat on vastu võtnud Amanda Inglistist, surn.
  18. a. järele jäänud vara ja asunud seda valdama". Vastuolu puudub juba seepärast, et nimetatud kohtuotsuses käsitletakse Koidula t. 18 asuvaid hooneid natsionaliseeritud varana ja millegagi pole tõendatud, et A. Inglist oleks need hooned pärandvarana vastu võtnud. Tallinna Linnakohtu
  19. detsembri
  20. a. otsus käsitleb A. Inglistist järele jäänud vara, mitte aga M. Reitelt natsionaliseeritud hooneid. Seega on õige Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  21. septembri
  22. a. otsus osas, millega tunnistati täielikult seadusevastaseks ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  23. jaanuari
  24. a. otsus nr. 1520 ja Tallinna Linnavalitsuse
  25. märtsi
  26. a. korraldus nr. 415​k.
  27. Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu, mille alusel tunnistati täielikult seadusevastaseks linnakomisjoni
  28. märtsi
  29. a. otsus nr. 1855, millega jäeti rahuldamata R. Nöpsi avaldus Koidula t. 18 asuvate hoonete ja krundi tagastamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustes pole mainitud R. Nöpsi ega käsitletud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni seda otsust, ehkki kohtuotsuse resolutsioonis on linnakomisjoni otsus nr. 1855 tunnistatud täielikult seadusevastaseks. Ringkonnakohus, jättes põhjendamata, miks ta tunnistab linnakomisjoni otsuse nr. 1855 seadusevastaseks, rikkus sellega TKS § 313 lg 1 ja 232 lg 4, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, ning seadused, mida kohus kohaldas. Antud asjas pole see rikkumine iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kohtuotsusest tulenevad kaudselt motiivid, miks ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  30. märtsi
  31. a. otsus nr. 1855 on seadusevastane. Ebaõige on aga kassaatori väide, et R. Nöpsi kui M. Reite surnud poja abikaasa pole omandireformi õigustatud subjekt ORAS § 8 lg 3 p. 2 mõttes, sest M. Reite poolt A. Inglisti kasuks tehtud testament jättis M. Reite pojad ilma isale kuulunud kinnis​ ja vallasvarast. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  32. märtsi
  33. a. otsuse nr. 1855 tegemise ajal kehtis ORAS § 8
  34. juuni
  35. a. redaktsioonis. Selles redaktsioonis kehtinud ORAS § 8 lg 3 p. 2 ei näinud ette võimalust, et testamendijärgse pärija surma korral oleks õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud. Linnakomisjoni tolleaegse otsuse hindamisel tuleb kohaldada ORAS § 8 lg 5, mis sätestab: "Õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatena käsitatakse ainult käesolevas paragrahvis tähendatud isikuid. Kui endise omaniku pärija on surnud, ei lähe temale kuuluva pärandiosa taotlemise õigus üle tema pärijatele, välja arvatud käesoleva paragrahvi
  36. lõike
  37. punktis tähendatud isikud." Selleks,

§ 8lg 5 ja lg 3 p.

2

  1. juuni
  2. a. redaktsioonis oleksid mõistetavad ja kohaldatavad, tuleb nende sätete tõlgendamisel kasutada ORAS § 8 lg 3 p. 2
  3. aprilli
  4. a. redaktsiooni. Viimatinimetatud redaktsiooni kohaselt on testamendijärgse pärija surma korral omandireformi õigustatud subjektiks ka endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata surma ajast). Seega oli ORAS § 8 lg 5 ja lg 3 p. 2 esialgse redaktsiooni mõtte kohaselt omandireformi õigustatud subjektiks isik, kes jäeti testamendiga pärandusest ilma. Kuna M. Reite vara testamendijärgne pärija A. Inglist oli surnud ja R. Pullat ei saanud vastavalt ORAS §​le 8 lg 5 ja lg 3 p. 2 olla Koidula t. 18 asuva vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks, siis on ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  5. jaanuari
  6. a. otsus nr. 1520 ja Tallinna Linnavalitsuse
  7. märtsi
  8. a. korraldus nr. 415​k seaduslikud. Seadusevastane on ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  9. märtsi
  10. a. otsus nr. 1855, millega jäeti rahuldamata R. Nöpsi avaldus tunnistada ta Koidula t. 18 asuvate hoonete ja krundi suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Toimikuandmetest nähtub, et R. Nöps on selle vara endise omaniku surnud poja abikaasana ainus isik, kes vastab ORAS §​s 8 sätestatud tingimustele.
  11. Ebaõige on kassaatori väide, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  12. jaanuari
  13. a. otsus nr. 1520 ja linnavalitsuse
  14. märtsi
  15. a. korraldus nr. 415​k on õigustloova sisuga üksikaktid, kuna nad andsid R. Pullatile omandiõiguse Koidula t. 18 asuvale varale. Ekslik on ka kassaatori järeldus, et HKS § 4 lg 3 välistab otsuse nr. 1520 ja korralduse nr. 415​k halduskohtusse kaebamise, kuna otsus ja korraldus olid õigustloova sisuga. HKS § 4 lg 3 sätestab tõepoolest, et õigusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on samas paragrahvis nimetatud organi, asutuse või ametiisiku otsus, korraldus, käskkiri või muu õigusakt, millel pole õigustloovat sisu. Kuid üksikakt, mis annab isikule subjektiivseid õigusi või paneb talle kohustusi, pole õigustloov akt HKS § 4 lg 3 mõttes. Vastupidisel tõlgendamisel muutuks halduskohtusse kaebamine võimatuks, sest igasugune halduse üksikakt annab kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi. Seega on ringkonnakohus õigesti asunud seisukohale, et HKS §​s 4 lg 3 mõeldakse õigustloova akti all õigusnormi sisaldavat akti, mitte aga õiguse rakendamise akti. Seega on kassaatori taotlus lõpetada asja menetlus põhjendamatu. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  16. septembri
  17. a. otsus haldusasjas nr. II​3/198/95 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
  18. detsembril
  19. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton,Jüri Põld,Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.