Õigusabi eest tasu maksmise kohta esitati aktsiaseltsi Leonar Press
lg 2 kohaselt vaatab halduskohtunik kaebuse läbi Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras. TKS § 58 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, välja vajalikud kulud tema huvide kaitseks asjast osavõtnud advokaadi abi eest. K. Primakovi esindaja ei olnud aga advokaat.
lg 2, mille kohaselt vaatab halduskohtunik kaebuse läbi Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras, arvestades Halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. Apellandi arvates laiendas halduskohus mõiste "asja läbivaatamise kord" piire, sest selle mõiste all on silmas peetud protseduurilisi reegleid, mitte aga kohtukulude jagamist. Kohtukulude jagamist reguleerib
Erinevalt TKSst ei seosta
kohtukulude hüvitamist asjaoluga, kas kaebuse esitaja on advokaat või mitte. Kui TKS § 58 lg 1 arvestab kohtukuludesse ainult kulusid asjast osavõtnud advokaadi abi eest, siis
s puudub õigusabi mõistet täpsustav säte.
s arvatakse kohtukuludeks ka muud liiki õigusabi eest tasutud kulud, sealhulgas kohtueelsed konsultatsioonid, kaebuse koostamine jne. Halduskohtumenetluses võib kaebuse esitaja kasuks välja mõista tema poolt õigusabi eest tasutud ja nõuetekohaselt tõestatud kulud isegi sel juhul, kui tal polnud üldse esindajat või kui esindaja esindas kaebaja huve kohtus tasuta. Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et maksedokumendi kohaselt oli makse saajaks kolmas isik - juriidiline isik, mitte aga kaebaja esindaja. Kuludehüvitamine õigusabi eest TKSs on välistatud, kui raha saajaks on juriidiline isik, kuid
seda ei välista. Apellant palus ringkonnakohtul tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 3 ja teha uus otsus.
lg 1 järgi kaebuse rahuldamisel kaebuse esitaja palvel vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt või vähemusrahvuste kultuurautonoomia asutuselt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas tasu õigusabi eest.
§d 69 lg 2 ja 70 seovad õigusabi mõiste advokaadikuludega, mistõttu "tasu õigusabi eest" on
Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on
lg 2 alusel ekslikult kohaldanud TKS § 58 lg 1, millega laiendas "asja läbivaatamise korra" mõistet, samastades selle terve menetluskorraga.
Kohtukulude jagamisel kohaldatakse
. Apellatsioonikohus leidis, et halduskohtu otsuse muutmiseks puudub alus, sest halduskohtu lahend on kohtukulude osas õige ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel. K. Primakovi esindaja L. Jakersoni esitatud kassatsioonkaebuses Riigikohtule palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus põhjusel, et ringkonnakohtu otsuses on rikutud oluliselt menetlusnorme ja tõlgendatud vääralt seadust. Menetlusnorme rikkus ringkonnakohus sellega, et samastas kohtuotsuse resolutsiooni kohtuotsusega. Kui halduskohtu otsuse põhjendav osa rajanes TKS normidele, siis ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt ei ole TKS normid kohaldatavad. Seega ei olnud halduskohtu otsus põhjendatud ja seaduslik ega vastanud sellisena
Kohtuotsuse kõik osad on olulised ja moodustavad terviku. Kohtuotsuse resolutsioon ei saa olla õige, kui otsuse põhjendavas osas on seadust vääralt tõlgendatud ja kohaldatud. Tunnistades resolutsiooni õigeks, ei oleks ringkonnakohus tohtinud tunnistada õigeks halduskohtu otsust tervikuna, kuna see ei olnud seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus oleks pidanud halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 muutma või tühistama ja tegema uue otsuse õigete motiividega. Seaduse väär tõlgendamine seisnes selles, et ringkonnakohus seostas ebaõigesti
§des 69 lg 2 ja 70 sisalduva õigusabi mõiste advokaadikuludega. Nimetatud sätted ei käsitle tasu õigusabi eest, vaid tasuta õigusabi osutamist ja sellist abi osutanud advokaadibüroole advokaadikulude hüvitamise korda. Tasuta õigusabi on kohustatud osutama advokatuur kui avalik-õiguslik asutus, mitte aga kõik õigusabi osutajad. Seetõttu ei käsitleta nendes sätetes kõiki õigusabi osutajaid. Seaduseandja ei seosta
§s 69 lg 1 nimetatud tasu õigusabi eest vaid advokaadikuludega.
ei anna definitsiooni mõistete "tasu õigusabi eest" ja "advokaadikulud" kohta. Ringkonnakohus ei arvestanud seda, et õigusabi osutajaks oli kolmas isik - juriidiline isik. Seega jättis ringkonnakohus lahendamata küsimuse, kas
välistab nende kohtukulude jagamise, mis makstakse advokaadile või juriidilisele isikule asja ettevalmistamise eest, kui see isik ei esinda kaebajat kohtuistungil. Ringkonnakohtu selline
lg 1 tõlgendus loob põhjendamatud eelised kaebuste esitajatele, kelle esindajaks on advokaat. Sellega piiratakse isiku õigust vabalt valida endale esindaja kohtusse, mis on vastuolus Põhiseaduse §ga 11. Halduskohtus ei pea esindajaks olema ainult advokaat. Valides vabalt esindaja, on isikul õigus nõuda tasu mitteadvokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtunikud lahendavad seda küsimust erinevalt, mis kahjustab isikute õiguste kaitset riigivõimu omavoli eest Põhiseaduse § 13 mõttes. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Riigi Kodakondsus ja Migratsiooniamet, et ringkonnakohtu otsus on õige, mistõttu palub jätta see jõusse. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Halduskohtule esitatud kaebuses taotleti kohtukulude väljamõistmist, sealhulgas tasu õigusabi eest
lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt mõistab kohus kaebuse rahuldamisel kaebuse esitaja palvel kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas tasu õigusabi eest. Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud, mis on kõik kohtukulud, tasu õigusabi eest ja advokaadikulud. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses leiti, et kohtukulude jagamist
s reguleerib § 69 lg 1, ja paluti sellest lähtudes asi lahendada. Ringkonnakohtu otsuses väidetakse, et kohtukulude jagamisel tuleb kohaldada
, kuid ringkonnakohus ei selgitanud, kas taotletav summa 6500 krooni on tasu õigusabi eest, milles õigusabi seisnes, kes seda andis ja millisel õiguslikul alusel. Õigusliku aluse väljaselgitamine tähendab, et kohus on pädev kontrollima, kas juriidilise isiku põhikirjas on sätestatud tegevusala, mis võimaldab anda õigusabi, ja kas oli kokkulepe sellise abi andmiseks. Taotletava summa tasumine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Samas on ringkonnakohus jätnud lahendamata küsimuse, kas
välistab kohtukulude hulgast summad, mis makstakse advokaadile või juriidilisele isikule asja ettevalmistamise eest, kui see isik ei esinda kaebajat kohtuistungil. Õige on kassaatori väide, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning moodustama selles mõttes terviku. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus sellega arvestama. Eeltoodu alusel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. septembri 1995. a. otsus kuulub tühistamisele. Juhindudes
§dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.