III-3/1-41/95

III-3/1-41/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. detsembril
2. a. Viljandi Politseiprefektuuri kassatsioon-kaebuse läbivaatamine HÕS § 162 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. detsembril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Viljandi Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ​25/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Viljandi Politseiprefektuuri, Otmar Hendriku ja Andres Raudsepa esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase ning Meelis Atonen ja tema esindaja vandeadvokaat Indrek Teder. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
8. mail
9. a. koostas Viljandi Politseiprefektuuri abiprefekt HÕS § 162 lg 1 järgi haldusõiguserikkumise protokolli Meelis Atoneni haldusõiguserikkumise kohta. Protokollist nähtub, et M. Atonen solvas
10. aprillil
11. a. Eesti Kodukaitse liikmeid Otmar Hendrikut ja Andres Raudseppa. Protokollile lisatud O. Hendriku ja A. Raudsepa ettekannetest ja M. Atoneni seletusest nähtub, et Eesti Kodukaitse vormis A. Raudsepp peatas liiklusreidil olles sõiduauto ja palus autot juhtinud isikul esitada dokumendid. Auto juht ja tema kõrval istunud M. Atonen leidsid, et Eesti Kodukaitse liikmetele ei pea dokumente esitama. Kohale saabunud politseiniku ettepanekul läks M. Atonen politseiprefektuuri, kus O. Hendrik ja A. Raudsepp väitsid, et M. Atonen nimetas neid "Savisaare pättideks". M. Atonen eitas solvavate väljendite kasutamist.
12. mail
13. a. Viljandimaa halduskohtunik leidis, et M. Atonen on toime pannud HÕS §​s 162 lg 1 nimetatud haldusõiguserikkumise, ja määras talle rahatrahvi. Halduskohtuniku sellele otsusele esitas M. Atoneni esindaja vandeadvokaat Märt Rask apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtuniku otsus ebaseaduslik järgmistel põhjustel:
14. Liiklusvahendi peatamine ja isiku dokumentide kontroll on põhiõiguste piiramine, mistõttu neid abinõusid võib rakendada üksnes seaduse alusel ja seadusest tulenevatel juhtudel ja korras. Vabariigi Valitsuse
15. märtsi
16. a. määrusega nr. 118 kinnitatud Eesti Kodukaitse põhikiri lubas Eesti Kodukaitse liikmetel nimetatud abinõusid rakendada üksnes politsei abistamisel. Politseiseadus ja Abipolitseiniku seadus sätestavad, et avaliku korra tagab politsei ning abipolitseinik abistab politseid avaliku korra tagamisel. Seega pole Eesti Kodukaitse liikmel pädevust iseseisvalt liiklusvahendi peatamiseks ja isiku dokumentide kontrollimiseks. Politseiseadus ja Abipolitseiniku seadus ei maini Eesti Kodukaitse liiget võimuesindajana või avalikku korda kaitsva muu isikuna.
17. Kannatanuks tunnistatud A. Raudsepp tegutses sõiduauto peatamisel ekslikult oma oletatavate volituste alusel, rikkudes Eesti Kodukaitse põhikirja punkti
18. Põhikirja selle punkti kohaselt võib Eesti Kodukaitse liige politsei tegevuses osalemisel kontrollida õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente ja peatada õiguserikkumise kahtluse korral sõidukeid ning kontrollida juhi​ ja sõidudokumente. A. Raudsepal puudus antud juhul õiguslikult motiveeritud põhjus sõiduauto peatamiseks ja dokumentide kontrollimiseks.
19. Kohtuotsuses pole põhjendatud, miks kohus lükkas tagasi tõendid selle kohta, et M. Atonen ei solvanud O. Hendrikut ja A. Raudseppa. Neil põhjustel paluti Viljandimaa halduskohtuniku otsus tühistada ja lõpetada asja menetlus. Tartu Ringkonnakohtu
20. oktoobri
21. a. otsusega tühistati Viljandimaa halduskohtuniku otsus ja lõpetati selles haldusõiguserikkumise asjas menetlus. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt Politseiseaduse §​st 2 lg 4 ja Abipolitseiniku seadusest, ei ole Eesti Kodukaitse liige võimuesindaja või avalikku korda kaitsev muu isik. Vastuolu korral Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Eesti Kodukaitse põhikirja ja nimetatud seaduste vahel, tuleb vastuolu tõlgendada seadusesätte kasuks. Väidetavale võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamisele ei eelnenud avaliku korra rikkumist, mida A. Raudsepp ja O. Hendrik tõkestasid. Seega ei olnud nad kannatanuks HÕS § 162 lg 1 mõttes ja järelikult ei ole toimunud ka HÕS §​s 162 lg 1 nimetatud õiguserikkumist. Sellele ringkonnakohtu otsusele esitas Viljandi Politseiprefektuur kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus kohtuotsus, karmistamata haldusõiguserikkujale määratud karistust. Kassaatori arvates on ringkonnakohus tõlgendanud ebaõigesti HÕS §
22. Avaliku korra kaitsmine HÕS § 162 mõttes ei tähenda avaliku korra rikkumise tõkestamist. Avalikku korda võib kaitsta igaüks. Seda, et O. Hendrik ja A. Raudsepp kaitsesid avalikku korda, pole vaidlustatud. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks Eesti Kodukaitse liige ei saa olla avalikku korda kaitsev muu isik HÕS § 162 mõttes. M. Atonen leiab kirjalikus vastuses Viljandi Politseiprefektuuri kassatsioonkaebusele, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu, sest ta pole haldusõiguserikkumist toime pannud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: HÕS § 162 lg 1 sätestab haldusvastutuse ametiülesandeid täitva võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise eest. "Avalikku korda kaitsva muu isiku" solvamine HÕS § 162 lg 1 tähenduses on sellise isiku solvamine, kes täidab talle pandud ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsmisel. Asudes seisukohale, et avalikku korda kaitsvaks isikuks HÕS § 162 mõttes on igaüks, kes kaitseb avalikku korda, kaotaks tähenduse ametiülesandeid täitva võimuesindaja nimetamine samas sättes. Seega on ebaõige kassaatori väide, et HÕS §​s 162 nimetatud "avalikku korda kaitsev muu isik" on igaüks, kes kaitseb avalikku korda. Eesti Kodukaitse liikmetele O. Hendrikule ja A. Raudsepale oli pandud ühiskondlik kohustus osaleda politsei abistamisel avaliku korra kaitsel Eesti Kodukaitse põhikirja alusel, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse
23. märtsi
24. a. määrusega nr. 118 (RT I 1995, 33, 440). Seega olid O. Hendrik ja A. Raudsepp Eesti Kodukaitse liikmetena HÕS §​s 162 lg 1 nimetatud isikuteks, kellele oli pandud ühiskondlik kohustus avaliku korra kaitsmisel. Politseiseaduse § 3 kohaselt tagab politsei avaliku korra ja § 2 lg 4 sätestab, et politsei tegevuses osalevad abipolitseinikud. Abipolitseiniku seadusest tuleneb, et Eesti Kodukaitse liikmed pole abipolitseinikud. Ebaselge on neile põhimõtetele tuginev ringkonnakohtu väide, et "vastuolu olemasolu korral valitsuse määruse ja seaduste vahel tuleb vastuolu tõlgendada seadusesätte kui õigusnormide hierarhias kõrgemalseisvama õigusnormi kasuks".
25. aprillil
26. a. kehtis Vabariigi Valitsuse
27. märtsi
28. a. määrusega nr. 118 kinnitatud Eesti Kodukaitse põhikiri. Eesti Kodukaitse põhikirja punkti 20 alapunkti 9 kohaselt oli Kodukaitse liikmel politsei tegevuses osalemisel õigus peatada õigusrikkumise kahtluse korral sõidukeid ning kontrollida dokumente. Kui A. Raudsepp ja O. Hendrik olidki liiklusreidil iseseisvalt (osalemata politsei tegevuses) ja õiguserikkumise kahtlus oli põhjendamatu, pole sellega välistatud nende solvamise korral HÕS § 162 lg 1 kohaldamine, sest vastavalt Eesti Kodukaitse põhikirja punktile 18 võttis riik endale kohustuse kaitsta Kodukaitse liikme elu, au ja väärikust. Eesti Kodukaitse liikmete ootus, et riik endale võetud kohustuse täidab, on õiguspärane. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et avaliku korra kaitsmine HÕS § 162 lg 1 mõttes eeldab avaliku korra rikkumist. Eesti Kodukaitse põhikirja punkti 1 alusel osalesid selle organisatsiooni liikmed õiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel. Ka õiguserikkumiste ennetamine on avaliku korra kaitsmine. HÕS § 162 lg 1 ebaõige kohaldamise tõttu selles haldusõiguserikkumise asjas kuulub kassatsioonkaebus osaliselt rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tühistamisele. Juhindudes HÕS §​dest 316, 324 lg 1 p. 2, 325 lg 1 ja 311 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
29. oktoobri
30. a. kohtuotsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II​3õ​25/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada Viljandi Politseiprefektuurile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
31. detsembril
32. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton,Jüri Põld,Harri Salmann