← Eesti

III-3/1-44/95

III-3/1-44/95 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. jaanuaril
  2. a. Haapsalu Linnavalitsuse ning T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja kassatsioonkaebuste läbivaatamine HKS § 27 lg 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  3. jaanuaril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Haapsalu Linnavalitsuse ning Tarvo Kuldkepi ja Ärni Vahari esindaja vandeadvokaat Arri Toominga kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. septembri
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II​2/187/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tarvo Kuldkepp ja tema esindaja vandeadvokaat Ants Kull, Kersti Kaasik ja tema esindaja vandeadvokaat Rein Kiviloo, Maie Kõrge ja Tiia Paat. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne maakonnakomisjoni
  8. jaanuari
  9. a. otsusega nr. 79 loeti Haapsalus kinnistu nr. 105, asukohaga Wiedemanni t. 13 (endine Wiedemanni t. 33), omandireformi objektiks. Sama otsusega loeti tõendatuks, et see vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Madis Vaherile, ja tunnistati M. Vaheri vennalapsed Agnia Kuldkepp ja Ärni Vahar kinnistu nr. 105 suhtes omandireformi õigustatud subjektideks võrdsetes mõttelistes osades. Haapsalu Linnavalitsuse
  10. aprilli
  11. a. korraldusega nr. 78 tagastati Wiedemanni t. 13 asuv majavaldus A. Kuldkepile ja Ä. Vaharile võrdsetes mõttelistes osades. A. Kuldkepp suri
  12. a. Haapsalu Linnavaraamet andis Wiedemanni t. 13 asuva majavalduse
  13. mail
  14. a. aktiga üle Ä. Vaharile ja A. Kuldkepi pärijale T. Kuldkepile.
  15. novembril
  16. a. esitasid Wiedemanni t. 13 elamu üürnikud Kersti Kaasik, Maie Kõrge, Rein Mets ja Tiia Paat Läänemaa halduskohtunikule kaebuse, milles palusid tunnistada Haapsalu Linnavalitsuse
  17. aprilli
  18. a. korralduse nr. 78 Haapsalus Wiedemanni t. 13 asuva majavalduse tagastamise kohta Ä. Vaharile ja T. Kuldkepile seadusevastaseks. Kaebajad leidsid, et linnavalitsuse korraldus on antud olematu seaduse - Endisel individualiseeritaval kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta - alusel. Korraldus on vastuolus Vabariigi Valitsuse
  19. augusti
  20. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktidega 15, 18 ja
  21. Madis Vaher, kes suri
  22. septembril
  23. a., ei saanud olla majavalduse omanikuks selle võõrandamise ajal
  24. detsembril
  25. a. Balti eraseaduse ja
  26. a. sügisest Eestis kehtestatud Vene NFSV APK sätete alusel kuulus pärast Madis Vaheri surma kogu tema vara abikaasa Marie Vaherile. Samuti väitsid kaebuse esitajad, et vaidlusalune majavaldus ei kuulu Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 2 alusel tagastamisele, kuna pärast
  27. a. toimunud tulekahju tehti selles ulatuslikke ümberehitusi ja seetõttu ei ole ta säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Läänemaa halduskohtuniku
  28. detsembri
  29. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Sellele otsusele esitasid K. Kaasik, M. Kõrge, R. Mets ja T. Paat apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  30. märtsi
  31. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati apelleeritud kohtuotsus ja saadeti asi uueks arutamiseks Harjumaa halduskohtunikule. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohtuotsus ei vasta Halduskohtumenetluse seadustiku §​s 19 lg 1 ja lg 2 kehtestatud nõuetele. Kohus on korralduse seaduslikkuse hindamisel põhjendamatult jätnud tähelepanuta kaebuse esitajate väite, et vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel on määratud kindlaks ebaõigesti. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kellele kuulus Wiedemanni t. 33 asuv majavaldus natsionaliseerimise ajal. Samuti leidis ringkonnakohus, et vaidlustatud õigusakt on suunatud Ä. Vaharile ja A. Kuldkepile, kelle protsessi kaasamata jätmine võib olla aluseks kohtuotsuse tühistamisel HKS § 36 lg 1 p. 2 järgi. Harjumaa halduskohtuniku
  32. juuni
  33. a. otsusega jäeti K. Kaasiku, M. Kõrge, R. Metsa ja T. Paadi kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Haapsalu Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus on antud ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni
  34. jaanuari
  35. a. otsuse nr. 79 alusel. Maakonnakomisjoni otsus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse
  36. augusti
  37. a. määruse nr. 161 sätetega, arhiiviteatistega ja muude asjas kogutud dokumentidega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Wiedemanni t. 13 asuv majavaldus kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Madis Vaheri abikaasale Marie Vaherile. Samuti leidis kohus, et vaidlusalune hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Aktsiaseltsi Ekspert poolt
  38. detsembri
  39. a. eksperthinnangu nr. E​11 kohaselt on hoone põhiotstarbel kasutatav kubatuur ümberehituste tõttu suurenenud 4,4 % ning põhikonstruktsioone on asendatud ja uuendatud 24,7 %. Harjumaa halduskohtuniku
  40. juuni
  41. a. otsusele esitasid K. Kaasik, M. Kõrge ja T. Paat apellatsioonkaebuse, milles taotleti halduskohtuniku otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistataks Haapsalu Linnavalitsuse
  42. aprilli
  43. a. korraldus nr. 78 Wiedemanni t. 13 asuva majavalduse tagastamise kohta Ä. Vaharile ja A. Kuldkepile seadusevastaseks. Apellantide arvates ei olnud Harju maakonna halduskohtuniku otsuses antud hinnangut kaebuses toodud väitele, et linnavalitsuse korraldus on ebaseaduslik juba seetõttu, et selle andmisel tugineti olematule seadusele. Kohtu järeldus, et majavaldus kuulus natsionaliseerimise ajal Madis Vaherile, ei põhine seadusel ega asjas kogutud tõenditel. Apellantide arvates ei leidnud tõendamist hoone säilimine endisel individualiseeritaval kujul. Kohus rajas otsuse Haapsalu Linnavalitsuse poolt tellitud ekspertide arvamusele. Lähtuvalt Tsiviilkohtupidamise seadustiku §​dest 87 lg 1 ja lg 2 ning 129 ei ole kohtu poolt käsitletud eksperthinnang tõend, millele võis kohus otsuse tegemisel tugineda. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  44. septembri
  45. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Harjumaa halduskohtuniku
  46. juuni
  47. a. otsus ning tunnistati Haapsalu Linnavalitsuse
  48. aprilli
  49. a. korraldus nr. 78 Wiedemanni t. 13 asuva majavalduse tagastamise osas täielikult seadusevastaseks. Haapsalu Linnavalitsusele tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Ringkonnakohus pidas ekslikuks apellatsioonkaebuses toodud väidet, et linnavalitsuse vaidlustatud korraldus on ebaseaduslik juba seepärast, et selle preambulas on viidatud olematule seadusele. Linnavalitsuse hilisema korraldusega on see vormiviga parandatud ning tehtud viide õigele seadusele. Samuti pidas ringkonnakohus vääraks apellantide väidet, et vaidlusalune hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Põhjendatuks pidas ringkonnakohus apellantide väidet, et Madis Vaher, kes suri
  50. septembril
  51. a., ei saanud olla vara omanikuks õigusvastase võõrandamise hetkel
  52. detsembril
  53. a. Ringkonnakohus leidis, et kinnistusraamatusse kande nr. 105 all kantud kinnisvara asus linnas, oli soetatud abielu kestel ja kuna puudus leping vara arvamise kohta Madis Vaheri erivara hulka ja puudusid BES §​s 27 nimetatud tingimused, siis kuulus see kinnisvara BES kehtivuse ajal Madis ja Marie Vaheri varaühisusse. Puudub igasugune alus eeldada, et Marie Vaher ei soovinud pärandit vastu võtta. Sellest lähtuvalt asus ringkonnakohus seisukohale, et vaidlusaluse majavalduse omanikuks selle võõrandamise ajal tuleb lugeda Marie Vaher pooles osas omandiõiguse alusel ja pooles osas pärimisõiguse alusel. Eeltoodu põhjal leidis ringkonnakohus, et vara tagastamine Omandireformi aluste seaduses tähendamata isikutele muudab linnavalitsuse kaevatud korralduse seadusevastaseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  54. septembri
  55. a. otsusele esitasid kassatsioonkaebused Haapsalu Linnavalitsus ning T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindajana vandeadvokaat A. Tooming. Haapsalu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja jätta K. Kaasiku, M. Kõrge, R. Metsa ja T. Paadi kaebus rahuldamata. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus on materiaal​ ja protsessiõigusnormide väära kohaldamise tõttu jõudnud ebaõigele järeldusele. Kassaatori arvates vaidlustasid apellandid apellatsioonkaebuses tegelikult Lääne Maavalitsuse haldusakti, kuid protsessiosalisena kaasati asja lahendamisele ainult Haapsalu Linnavalitsus. Viimase kompetentsi ei kuulu Lääne Maavalitsuse haldusaktide muutmine või tühistamine. Tallinna Ringkonnakohus jättis Haapsalu Linnavalitsuse esindaja sellekohased vastuväited ja põhjendused tähelepanuta. Lääne Maavalitsuse protsessi kaasamata jätmisega rikkus ringkonnakohus isiku põhiseaduslikku kaebeõigust. HKS § 36 lg 1 p. 2 kohaselt on see kohtuotsuse tühistamise aluseks. Lähtudes
  56. a. Vene NFSV TsK §​dest 418 ja 430 ning Balti eraseaduse sätetest, tuvastas ringkonnakohus juriidilisi fakte, et Marie Vaher oli Madis Vaheri eluajal pooles osas vaidlusaluse majavalduse omanik, Marie Vaher võttis pärast abikaasa surma pärandi vastu ning et Madis Vahar, kes suri
  57. a., ei võtnud vastu oma poja Madis Vaheri, surnud
  58. a., pärandit. Tuvastades neid juriidilisi fakte, ületas ringkonnakohus HKS §​s 3 sätestatud halduskohtu pädevust. Samuti väidab kassaator, et ringkonnakohus rikkus TKS § 232 lg 3 nõuet, mille kohaselt otsuse kirjeldavas osas tuleb märkida kostja vastuväited. Haapsalu Linnavalitsuse esindaja vastuväidetele ei ole kohus tähelepanu pööranud. T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  59. septembri
  60. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu põhjendamatult tühistanud Harjumaa halduskohtuniku
  61. juuni
  62. a. otsuse ning alusetult tunnistanud Haapsalu Linnavalitsuse
  63. aprilli
  64. a. korralduse nr. 78 Wiedemanni t. 13 asuva majavalduse tagastamise osas seadusevastaseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et lähtudes Omandireformi aluste seaduse mõttest, mitte aga seadusest endast ja selle alusel vastuvõetud normatiivaktidest, jõudis ringkonnakohus eksliku järelduseni, et pärast Madis Vaheri surma oli vaidlusaluse majavalduse omanikuks Marie Vaher pooles osas omandiõiguse alusel ja pooles osas pärimisõiguse alusel. K. Kaasiku, M. Kõrge ja T. Paadi kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Omandireformi aluste seadus määrab kindlaks omandireformi eesmärgid, objekti, subjektid ja omandireformi korra ning on aluseks muudele omandireformiks vajalikele normatiivaktidele. ORAS § 16 lg 2 alusel kinnitati Vabariigi Valitsuse
  65. augusti
  66. a. määrusega nr. 161 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord". Selle korra kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna​ ja linnakomisjoni otsusega tuvastatakse või määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara endine (õigusjärgne) omanik, vara koosseis ja õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist. Vara tagastamise õigustatud subjektidele otsustab Vabariigi Valitsuse
  67. veebruari
  68. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p. 23 alusel vara asukoha järgne kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Sama korra p. 24 kohaselt otsustatakse vara tagastamine ÕVVTK maakonna​ või linnakomisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava omavalitsuse täitevorgani poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Õige on Haapsalu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ringkonnakohus on asja läbivaatamisel rikkunud Halduskohtumenetluse seadustiku nõudeid. K. Kaasiku, M. Kõrge, R. Metsa ja T. Paadi kaebuses on märgitud kaevatava õigusaktina Haapsalu Linnavalitsuse
  69. aprilli
  70. a. korraldus nr. 78 ning taotletud selle õigusakti osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. Kaevatud ei ole linnavalitsuse korralduse aluseks olnud ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni
  71. jaanuari
  72. a. otsusele, millega loeti tõendatuks, et Wiedemanni t. 13 asuv majavaldus kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Madis Vaherile ja omandireformi õigustatud subjektideks tunnistati A. Kuldkepp ja Ä. Vahar. Seetõttu olid asjakohatud apellatsioonkaebuses esitatud väited, et õigusvastaselt võõrandatud vara omanik on määratud kindlaks ebaõigesti ja et majavalduse omanikuks võõrandamise ajal oli mitte Madis Vaher, vaid tema abikaasa Marie Vaher. TKS §​st 301 lg 2 tuleneb, et apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudmisi, mida esimese astme kohtule ei esitatud. Ringkonnakohus laiendas alusetult K. Kaasiku, M. Kõrge, R. Metsa ja T. Paadi kaebuses esitatud taotlust ja sisuliselt kontrollis ka ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni
  73. jaanuari
  74. a. otsuse nr. 79 seaduslikkust. Sellega rikkus ringkonnakohus HKS § 27 lõiget 2 ja TKS § 301 lg 2 mõtet. Vaidluse lahendamisel pidid kohtud kontrollima, kas Haapsalu Linnavalitsus järgis korralduse andmisel õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist reguleerivate normatiivaktide sätteid. Vastavalt ORAS §​le 12 lg 3 p. 2 tagastatakse ainult see vara, mis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vara loetakse individualiseeritaval kujul säilinuks, kui see vastab ORAS §​s 12 lg 8 esitatud tingimustele. Eeltoodud põhjustel rahuldatakse Haapsalu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses esitatud taotlus osaliselt ning T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja kassatsioonkaebuses esitatud taotlus täielikult. Ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele ja asi saatmisele uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Haapsalu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus osaliselt. Rahuldada T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja vandeadvokaat A. Toominga kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  75. septembri
  76. a. otsus haldusasjas nr. II​2/187/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada kassatsioonikautsjon Haapsalu Linnavalitsusele 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni ja Tarvo Kuldkepile 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  77. jaanuaril
  78. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.